Kui palju saab Muuga sadama tegevust veel ohutult laiendada?

 (4)
Kui palju saab Muuga sadama tegevust veel ohutult laiendada?
Muuga sadama maa-alal tegutsevad ettevõtted käitlevad erinevaid kaupu ning nende hulgas on ka ohtlikke aineid käitlevad ettevõtted.Foto: Tallinna Sadam

Muuga sadamasse uute operaatorite lisandumisega ning sadamaala laiendamisega on järjest enam hakanud tõstatuma küsimus: kui palju on üldse võimalik Muuga sadama tegevust veel ohutult laiendada.

Kuvand Muuga sadamast kui suurest ohuallikast ja keskkonnareostajast, vaatamata sadamategevuste pidevale moderniseerumisele ja tehnilisele arengule, on visa kaduma. Sageli ei teata, et enamus Muuga sadamas tegutsevaid terminale kuuluvad rahvusvaheliste kontsernide koosseisu, milles rakendatud keskkonna- ja ohutusnõuded on sageli rangemadki kui Eesti omad. Oluline on ka märkida, et Muuga sadamatöötajad on teadlikud ümbritsevatest ohtudest ning hoolivad nii enda kui ka teiste inimeste ohutusest ja puhtast elukeskkonnast.

Väga paljud Muuga sadamas töötavad inimesed elavad ise sadamaga piirnevates valdades või Maardu linnas. Tunnetades üldsuse vähest teadlikkust Muuga sadama kui terviku ohtudest ning sooviga ennetada ebakompetentsete analüüside ja seisukohtade avaldamist, algatas AS Tallinna Sadam 2011. aasta novembris koostöös Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise ekspertidega Muuga sadamas tegutsevate ettevõtete koos- ja vastasmõjude riskide hindamiseks summaarse riskianalüüsi lähteülesande koostamise.

Riskianalüüsi tulemused on üheks sisendiks ministeeriumile, kohalikele omavalitsustele, riigiametitele ja ekspertidele uute arenduste planeerimisel ja tegevuslubade väljastamisel. Kuivõrd riskianalüüsis kasutatavad andmed ning analüüsiaruanne on vastavalt avaliku teabe seadusele juurdepääsupiiranguga dokumendid, siis teeme siinkohal lühikokkuvõtte pooleteise aasta jooksul tehtust.

Analüüsi valmimine

Alustuseks olgu öeldud, et Muuga sadama sadamaalal tegutsevad ettevõtted käitlevad erinevaid kaupu ning nende hulgas on ka ohtlikke aineid käitlevad ettevõtted. Viis neist on A-kategooria, üks B-kategooria suurõnnetuse ohuga ja üks ohtlik ettevõte kemikaaliseaduse mõistes.

Eestis toimub ohtlike ja suurõnnetuse ohuga käitiste planeerimine kemikaaliseaduse (KemS) paragrahvi 14 järgi. Eestis ei ole ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele ühtset riskianalüüsi koostamise metoodikat.

Summaarse riskianalüüsi koostamise ühtne metoodika puudub tegelikult seni kogu Euroopas. Eestis ei ole analoogse eesmärgiga summaarset riskianalüüsi tööstusaladele varem koostatud.

Riskianalüüsi koostamist kureerivasse töögruppi kuulusid spetsialistid tehnilise järelevalve ametist, päästeametist, veeteede ametist ja ASist Tallinna Sadam.

Riigihanke tulemusena sõlmiti riskianalüüsi läbiviimiseks leping OÜ-ga E-Konsult. Riskianalüüsi koostamiseks vajalikud alusandmed koguti Muuga sadama operaatorfirmade riskianalüüside põhjal.

Ettevõtete poolt äsja uuendatud riskianalüüsides on kasutatud ohualade arvutamisel ühtseid parameetreid, mis muutis andmed omavahel senisest paremini võrreldavaks.

Doominoefekti ohu hindamisel määrati kindlaks esmased sündmused, mis võivad seadmeid ja rajatisi kahjustada, misjärel identifitseeriti need, mis võivad ohtliku väljundi tagajärjel kahjustatud saada ning põhjustada uusi ohtlikke sündmusi.

Riskid ja ohualad

Analüüsis on naftasaadusi käitlevates ettevõtetes kõige tõenäolisemaks suurõnnetuseks hinnatud lekke ja keskkonnareostuse tekkimine. Põlengu korral on inimesi ohustav soojuskiirguse tase hinnatud kuni 185 meetrini. See ulatub üle ettevõtte tootmisterritooriumi piiri naaberterritooriumini, kuid Muuga sadamat ümbritsevate elamualadeni inimesi ohustav soojuskiirguse ohuala ei ulatu.

Peamiselt väetisi käitleva ASi DBT riskianalüüsis on ammooniumnitraadi kuppellao plahvatuse tõenäosust hinnatud väga väikeseks, sest ettevõte on rakendanud kõik vajalikud meetmed õnnetuse tekkevältimiseks. Väga väikene tõenäosus tähendab, et üks õnnetus võib toimuda kümne tuhande või rohkema aasta jooksul. Inimesi ohustava ülerõhu ohuala on 1036 meetrit ning see hõlmab valdava osa Muuga sadama lääneosast ja ulatub Muuga sadama vahetus läheduses asuva ligi 28 kinnistuni.

Muuga sadama raudteel on kaheksa ülesõitu, mida läbivad ohtlike kemikaalide raudteeveod. Nendest kahel ristuvad ohtlike kemikaalide raudtee- ja autoveod. Töö käigus hinnati Muuga sadama sadamaala raudteeülesõitudel ohtlikke kemikaale vedava rongi ja veoki kokkupõrke ning raudteeveeremi muude õnnetuste tõenäosust.

Loe veel

Selgus, et kõige suurema tõenäosusega võib õnnetus, leke ja keskkonnareostus toimuda Muuga kaubajaamas. Sellise õnnetuse tõenäosus, eeldusel, et Muuga kaubajaam töötaks maksimaalse läbilaskevõimega ja et selline õnnetus leiab aset aasta jooksul, on üks võimalus kümnest. Muuga kaubajaamal on selleks puhuks olemas täiesti piisav võimekus õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks. Ohtu inimeste elule või tervisele niisugused lekked kaasa ei too.

Nagu öeldud, siis kavandatakse Muuga sadama arengut nii olemasoleva sadamaala intensiivsema kasutuselevõtu kui ka uutele aladele laienemise teel. Uue kaubagrupina Muuga sadamas on kavandatud veeldatud maagaasi (LNG) ja vedelgaasi(LPG) käitlemine sadama idaosas.

Eestis ei ole analoogse eesmärgiga summaarset riskianalüüsi tööstusaladele varem koostatud. Oluline on märkida, et praegu koostatavate nn Lonessa ja Vesta detailplaneeringutega kavandatavate terminalide väljaehitamine ei too kaasa naftasaaduste käibemahu kasvu, sest transiiditerminalid on oma tööpõhimõtteid viimastel aastatel oluliselt muutnud ning täna tegeldakse pigem naftasaaduste hoiustamisteenuste pakkumisega. Suurim erinevus olemasolevaga saab olema naftasaaduste ladustamiskoguses ja sellest tulenevalt ladustatava ala ulatuses, mitte aga terminale läbivate mahtude suurenemises. Küll suureneks ohtlike kemikaalide hoiustamismaht.Nende terminalide inimestele ja ehitistele ohtlikud alad jäävad aga Muuga sadama piiridesse. 

Doominoefekti teke

 Naftasaadusi käitlevates käitistes võib doominoefekti põhjuseks olla mahutite ümber olevatesse kaitsevallidesse valgunud naftasaaduste süttimine. Sellisel juhul ulatub soojuskiirguse ohuala naaberterminali mahutipargini kolmes kohas. Doominoefekti tekkimise tõenäosus saab olla sama suur kui on tõenäosus, et selline leke üldse esineb ja see ka süttib. Analüüsis on mahutite ümber olevate kaitsevallide süttimise tõenäosust hinnatud väikeseks– ehk teisisõnu üks kord tuhande kuni kümne tuhande aasta jooksul. Planeeritavate naftasaaduste terminalide ohualad naaberterminalide mahutipargini ei ulatu ja seega doominoefekti ei põhjusta.

Veeldatud gaase käitlevates käitistes sadama idaosas võib doominoefekti põhjustada nii soojuskiirgus kui ülerõhk. Doominoefekti tekkimise tõenäosus vajalike kaitsemeetmete rakendamisel on aga samuti väga väike.

Doominoefekti tekkimise vältimiseks on riskianalüüsi aruandes toodud konkreetsed soovitused. Peamine neist on ühtsete tegevusjuhiste väljatöötamine, et hoida ära naaberterminalides toimunud õnnetuse kasvamine doominoefektiks. Lisaks on võimalik laadimisoperatsioonide peatamine, kemikaalide rongi- ja autovedude ohualasse sisseveo peatamine, töötajate varjumine või evakueerumine jms. Selle eelduseks on terminalide omavahelise varajase hoiatamise süsteemi sisuline ja efektiivne toimimine.

Kuidas edasi?

AS Tallinna Sadam panustab järjest enam keskkonna ja ohutuse valdkonda Muuga sadamas. Pidev töötajate teadmiste täiendamine ning õppused aitavad ohuolukordi ennetada ja nendeks valmisolekut suurendada.2014. aastal sõlmisid AS Tallinna Sadam ja Sisekaitseakadeemia koostöölepingu, et analüüsida ohuolukordadeks valmisolekut. Käesoleval ajal on käivitatud koostööprojekt, mille käigus analüüsitakse Muuga sadamas ja seal tegutsevates terminalides rakendatud ohutussüsteemide integreerimisvõimalusi.

Edaspidise plaani kohaselt töötatakse välja ja juurutatakse koostöös tehnilise järelevalveameti ja päästeametiga ühtsed soovituslikud kriteeriumid suurõnnetuste tõenäosuste ja tagajärgede hindamiseks Muuga sadamas ning meetmed naaberterminalide ja Muuga sadama tegelike oludega paremaks arvestamiseks.

Eeldatavasti annab selle projekti tulemus lisaväärtust tööstuspiirkondade riskide hindamise praktikale kogu Eesti jaoks.

Lisaks töötatakse lähiajal välja ühtsed tegevusjuhised kõikvõimalike algsündmuste doominoefektiks kasvamise vältimiseks ja tegevuskava ohtlike kaupade ja lõhkematerjalide käitlemise paremaks korraldamiseks. Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete lisandumisel või tegevuste muutmise korral ajakohastatakse ka Muuga sadama riskianalüüsi.