Kui tasuvad on päikeseelektrijaamad?

Artikkel päikeseenergiast 23. veebruari Keila Lehes pälvis suurt huvi. Seekord on juttu päikeseelektrijaamade tasuvusest. Keda teema rohkem huvitab, leiab infot internetist www.tera.ee.

Päikeseelektrijaamade paigaldamise üldine kasv nii maailmas kui ka Eestis on viinud nende rajamise hinna järjepideva languseni. Seetõttu on ka Eestis saavutatud võrgu pariteet ehk päikeseelektrijaamadega toodetud elektrienergia odavam kui näiteks Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega. Tõsi on see, et igat objekti tuleb maksumuse ja tasuvuse seisukohalt vaadelda eraldi, mistõttu on raske tasuvusaja kohta täpset infot anda. Meedias on tasuvusajaks pakutud 6 kuni 15 aastat, mida võib pidada suhteliselt tõepäraseks.
Päikeseelektrijaama tasuvusaja kujunemisel mängivad kõige suuremat rolli kolm tegurit – jaama rajamise maksumus, päikesepaneelide toodang aastas ning elektri hind. Maksumust ja toodangut saab arvutada, kuid elektrihinna tuleviku kohta täit selgust ei ole. Üks on kindel – pikas perspektiivis see tõuseb, kuni ei ole välja töötatud uusi elektrienergia tootmistehnoloogiaid nagu näiteks külm tuumasüntees.Päikeseelektrijaamade tasuvusaja põhimõtteline struktuur on näidatud lisatud joonisel.

Päikeseelektrijaama maksumus

Kõige tüüpilisemaks päikese-elektrijaamaks on mikrotootja, mille suuruseks on 11 kW. Kõige odavamaks paigalduslahenduseks selle juures on trapetsplekist viilkatus, mille mõistlikuks “võtmed kätte” hinnaks on 12 000 eurot pluss käibemaks, mis tähendab, et antud elektrijaama lõpphinna ja paigaldatud võimsuse suhteks tuleb 1,3 EUR/W. Oma magistritöös järeldasin, et optimistliku stsenaariumi ning sobivate paigaldustingimuste korral on suhe 1,2 EUR/W kohta ja päikese-elektrijaama tasuvus 7 aastat. Hinna kujundavad viis põhilist faktorit: päikesepaneelid (60%), paigaldustööd (14%), võrguinverter (15%), kinnitus- ja elektritarvikud (11%).

Päikeseelektrijaama rajamisel on suurimaks maksumuseks päikesepaneelid ise. Päikeseelektrijaama paigaldustööde hulka kuuluvad kõik tegevused, mida tehakse seoses päikeseelektrijaama rajamisega. Selle hulka ei kuulu vaid Elektrileviga sõlmitud liitumislepingu tasu, mis on üldjuhul umbes 300 eurot, ning kooskõlastus kohaliku omavalitsusega hoone tehnosüsteemide muutmiseks. Paigaldustööde hulka kuuluvad järgnevad tegevused:

 Elektriprojekti koostamine
 Elektrilevi liitumistaotluse ja Eleringi taastuvenergiatoetuse taotluse esitamine
 Päikesepaneelide paigaldamine
 Elektritööd
 Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus

Päikesepaneelide katusele paigaldamise korral tuleb arvestada katuse ehitusliku seisukorra ja elueaga.Võttes arvesse, et korralikult ehitatud ja 14 400 eurot maksev päikeseelektrijaam peab vastu kuni 40 aastat, saab koostada tasuvusarvutuse antud süsteemile.

Päikeseelektrijaama tasuvusaeg

Nagu on joonisel näha, koosneb päikeseelektrijaamade tasuvusaeg paljudest erinevatest muutuvatest sisenditest. Hea on leida tasuvusaeg ühele võimalikule stsenaariumile, näiteks eelnevalt mainitud
14 400 eurot maksvale 11 kW päikeseelektrijaamale. Lihtsustamaks tasuvusaja arvutamise lahenduskäiku veelgi, võetakse arvesse järgmisi tegureid:

 Elektrienergia lõpphinnaks on 0,14 EUR/kWh
 Elektrihind tarbija jaoks ei tõuse, inflatsioon ja elektrihinna tõus on võrdsed
 11 kW päikeseelektrijaam toodab ligikaudu 11000 kWh aastas
 Toodangu kujunemisel ei arvestata päikesepaneelide iga-aastast degradeerumist
 Kogu toodetud elektrienergia tarbitakse kohapeal ära
 Päikeseelektrijaama hoolduskulud aastas on ~100 EUR
 Päikeseelektrijaam ostetakse kohe välja
Iga-aastane sääst tulenevalt elektritootmisest on järgmine: (11 000 x 0,14) – 100 = 1440 EUR. Jagades antud summaga paigaldamise maksumuse
14 400 eurot, tuleb tasuvusajaks 10 aastat.

Sisendite täpsustamisel vastavalt iga konkreetse objekti iseärasustele muutub ka ennustatav tasuvusaeg.

 Elektrienergia hind võib olenevalt lepingust kõikuda vahemikus 0,10 kuni 0,16 EUR/kWh, samas suurtarbijatel on hind odavam.
 Elektrihinna kujunemine tulevikus ei ole täpselt teada, kuid võib eeldada, et elektritarbimise ja keskkonnatasude tõustes kasvab see veelgi.
 Päikeseelektrijaamade tootlikkus 1 kWp = 1000 kWh, nagu sai valitud tasuvusarvutuses, on pigem oodatav keskmine toodang. Sama näitaja oli näiteks 2012. aastal Vormsi koolimajale paigaldatud päikese-elektrijaamal 1200 kWh.
 Päikesepaneelide degradeerumine ehk aastane väljundvõimsuse langemine nimivõimsusest on Eesti klimaatilistes oludes umbes 0,3%, mille tõttu ei oma see väga suurt mõju tasuvusarvutustele.
 Mõistlik on päikeseelektrijaama projekteerida nii, et enamik toodangust saaks kohapeal ära tarbitud. Samas soodustab elektrivõrku müümist taastuvenergiatoetus.
 Päikeseelektrijaamade paigaldamisel peaks arvestama ka nende hooldamiskuluga, mille hulka kuulub regulaarne puhastamine ja tehnilise seisukorra kontrollimine.

Päikeseelektrijaamade paigaldamisel on lisaks rohelisele mõtte- ja tegutsemisviisile ning mõistliku, alla 10-aastase tasuvusaja juures veel teisigi positiivseid külgi. Päikeseelektri tootmisega kaitstakse ennast võimalike suuremate elektrihinna tõusude eest kümneteks aastateks. Päikesepaneelidega varustatud hooned on kinnisvaraturul atraktiivsemad müügiartiklid. Ning lõpetuseks - igal päikeseelektrijaama omanikul on hommikuse päikesetõusu ajal rohkem põhjust rõõmu tunda.