Kuidas elab Kauksi külaselts?
Mööduv aasta on olnud tegus nagu eelmisedki. Asisematest tegevustest kõigepealt. Nagu eelmiselgi aastal, korraldati külaseltsi ja valla ühisel ettevõtmisel parkimist Kauksi supelranna piirkonnas. Olenemata kesistest rannailmadest selgus kokkuvõtteid tehes, et parklate kasutajaid oli isegi veidi enam kui möödunud suvel. Vahest on jõudnud suvitajad arusaamisele, et turvalisem on hoida autot siiski parklas kui kitsukese tee servas ning kahe-eurone parkimistasu ei ole ka ületamatu.
Seda enam, et seda raha kasutatakse ju ranna korrashoiuks ning arendamiseks. Külaselts on tänulik selle aasta parkimiskorraldajate põhipaarile - Igorile ja Ahtole aga ka Janile. Kauksi suveturg oli taasavatud nii müüjatele kui ka ostjatele. Küsisin turu kõige aktiivseimalt müüjalt, Sirje Roosvaldilt kommentaari läinud turuhooaja kohta. „Eelmise suvega võrreldes oli ostjaid vähem, sest ilmad olid nigelad. Aga kui päikest vähegi paistis, siis oli ka suvitajaid. Võtsin julguse kokku ja kutsusin möödujaid ostma. See mõjus," ütles Sirje. Veel tunnistas ta, et kodus istudes, ei oleks saanud sedagi tulu. Kindlasti lubas ta olla rivis ka järgmisel hooajal. Siinkohal taas üleskutse meie oma külade elanikele: haarake võimalusest kinni ja tulge kauplema. Kui oma aiast saadusi üle ei jää, siis vaadake metsa poole - marjad, seened - see kõik on nõutav kaup. Ja mida rohkem on müüjaid, seda enam saab meie suveturg harjumuspäraseks ostukohaks suvistele külalistele.
Eks suvi ole meie piirkonna elanikele aasta kõige töisem aeg. Seetõttu oleme oma seltsielu korraldanud muul ajal. Külaseltsi tegevusajal on tekkinud juba mitmeid traditsioone.
Igal aastal peame vastlapäeva. Jüripäeva tähistamine jäi sel aastal ära, kuid külapäev septembri lõpus sai taas peetud. Seekord kutsusime külla rahvatantsuringi „Tantsuking" juhendaja Ave Jäägeri, kes õpetas line-tantse. Naistel oli tore tantsida ja meestel kena vaadata. Nii see tantsuõpetus seekord kulges.
Kirjutasime ka ühe uue projekti seltsi tegevuse toetuseks Kohaliku Omaalgatuse Programmi. „Metsamooriga Metsast" raames viidi läbi kaks õpituba - seente ja taimedega lõngavärvimisega tutvumiseks ja loodusest saadava energia tunnetamiseks ning kasutamiseks. Viimase läbiviimisel oli nõuga toeks tuntud metsamoor Irje Karjus Võrumaalt. Lisaks tema loengule koos praktiliste näpunäidetega valmistati ka süüa. Maapirni-suvikõrvitsasalat maitses hästi. Lisaks veel nõgese-kartulikotletid. Õpitubade seekordseks toimumiskohaks oli Paesaare talu Kauksis.
Sügisel jõuab lõpule möödunud aastal alustatud projekti "Külade pärandkultuuri jäädvustamine" esimene etapp. Siinkohal aitas meid tublisti Iisaku muuseum ja Anne Nurgamaa, kes intervjueeris meie küla raud vara - vanemaid põliselanikke. Aga eks me peame ka ise usinad olema oma talude lugusid kirja panema ja fotosid üles otsima. Projekti järgmise etapi tulemusena peaks kaante vahele saama huvitav materjal Kauksi ja Kuru alajoo kohta.
