Kuidas ennetada kiusamist juba lapseeas?
2012. aasta veebruaris liitus Kuressaare Pargi Lasteaed Saare maakonnast pilootlasteaiana kiusamisvastast käitumiskultuuri kujundava programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed". Kõnealune programm on väljatöötatud Taanis ning sealsetes lasteaedades kasutusel alates 2007. aastast. Eestis on metoodika maaletoojaks MTÜ Lastekaitse Liit ning esimesed lasteaiad hakkasid sellega tegelema 2010. aastal. Projekt on tunnustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning tihedalt seotud 2008. aastal jõustunud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga nii õpikäsitluse kui temaatika poolest. Loomulikult tegeletakse sotsiaalsete suhete kujundamisega lasteaias ka ilma selle programmita, aga antud metoodika annab järjepidevuse, spetsiaalsed võtted ja väärtuslikud metoodilised materjalid. Seoses programmi laienemisega korraldas Kuressaare Pargi Lasteaed tutvustavad õppepäevad Saare maakonna teistele lasteaedadele. Lasteaednike huvi oli suur, ühele päevale ei mahtunud kõik huvilised ära, mistõttu tuli korraldada kaks õppepäeva.
Sallivus, austus, hoolivus, julgus
Metoodika tegeleb kolme olulise sihtgrupiga: lapsed, lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad. Programm „Kiusamisest vaba lasteaed" kujutab endast neljale põhiväärtusele - sallivus, austus, hoolivus, julgus - tuginevat metoodikat. Programm keskendub positiivsete suhete loomisele ja kiusamise ennetusele. Kiusamine ei ole ainult konkreetsesse konflikti sattunud laste probleem, vaid kogu lasterühma käitumiskultuuri küsimus. Konfliktis ei osale ainult kiusajad ja ohvrid, vaid on veel passiivsed pealtvaatajad. Kui laps näeb oma rühmas, et kedagi kiusatakse, aga keegi sellesse ei sekku, hakkab ta seda normaalseks käitumiseks pidama. Niiviisi määravadki just kõrvaltvaatajad ja grupis valitsev sallivus või sallimatus selle rühma meelsuse. Programmi üheks eesmärgiks on tegeleda passiivsete pealtvaatajatega, et nemad sekkuksid, kui näevad kiusamist. Tähtis on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav käitumiskultuur - see tähendab, et lapsed teaksid, kuidas omavahel hästi läbi saada ning kuidas konflikte lahendada. Ei saa lastelt, nagu ka täiskasvanutelt, nõuda, et kõik on kõigiga sõbrad. Küll aga saame õpetada olema sõbralik ja hooliv.
Karude koosolekud
„Kiusamisest vaba lasteaed" metoodikas toimuvad iganädalased lastekoosolekud. Istutakse ringis ja arutletakse mõne lasteaiaelus ette tuleva olukorra üle. Vestluste läbiviimise lihtsustamiseks on välja töötatud erinevaid situatsioone kujutavad pildid ehk teemakaardid. Nende alusel suunatakse lapsi arutlema olukordade ja tunnete üle ning vastavalt nendele lahendusi leidma. Projekti sümbol on lilla mängukaru - Sõber Karu. Karu on pehme, armas ja turvatunnet tekitav mänguasi. Lapsed saavad karusid kasutada mängukaaslastena, lohutajatena, märkajatena ning kõnelejatena, kui laps ise ei julge mõnest ebamugavast situatsioonist või oma tunnetest rääkida. Programmiga käib kaasas üks suur karu õpetajale ja väikesed karud igale lapsele. Lapsed mõtlevad kodus koos vanematega oma karukestele nimed. Lasteaias nuputatakse karudele „kodud", kus nad ühise perena elama hakkavad. Karusid kasutatakse lastekoosolekutel, kus need on omamoodi märguandeks, et juttu tuleb kiusamise ennetamisest, seetõttu nimetatakse vestlusringe „karude koosolekuteks". Üheks lõbusaks metoodiliseks võtteks on veel massaaž, mida lapsed teevad üksteisele seljale õpetaja poolt ettenäidatud käte liigutuste ja lastepärase jutukese saatel. Massaaži idee põhjenduseks on see, et keda puudutatakse, seda ei kiusata. Kui keegi lastest ei soovi, et talle massaaži tehakse, siis seda soovi ka austatakse.
Täiskasvanute eeskuju
Käitumismustrid ei muutu kiiresti, seepärast peaksid lasteaed ja kodu tegema koostööd. Kui lastekoosolekutel lapsed arutlevad mõne teema üle, siis õpetajad kirjutavad laste mõtted üles suurele paberile. See leht riputatakse rühma üles, et ka lapsevanemad näeksid, millest on vesteldud ja saavad lastega kodus samadel teemadel rääkida. Lapsevanemad võiksid kodus vestelda erinevatest situatsioonidest, mis lasteaiapäeva jooksul tekkinud ning leida üheskoos lahendusi. Täiskasvanud on lastele oma käitumisega eeskujuks ning peaksid järgima põhimõtet, et teistest lastest ja nende vanematest ei tohiks laste ees negatiivselt rääkida. Täiskasvanute positiivsed hoiakud kanduvad edasi lastele, mis võivad paljuski mõjutada laste omavahelisi suhteid edaspidi.
Esimesed viljad
Praeguseks on programmiga tegelenud õpetajad Kaire Nelis, Kristina Kalf, Kai Jürlau, Hille Arro ja Talvi Randjõe tulemustega rahul. Õpetajad Kaire ja Kristina toovad programmi tugevustena välja kindlat metoodikat, süsteemset teemakäsitlust, tegelemist kogu grupiga ja tähelepanu pööramist passiivsetele pealtvaatajatele. Tulemustena on näha, et laste sõnavara on laienenud, nad oskavad nii enda kui teiste emotsioone sõnastada, paranenud on analüüsioskus ja probleemsetele situatsioonidele lahenduste leidmise oskus. Õpetajad Kai ja Hille toovad välja programmi tugevustena järjepideva teemakäsitluse, lastesõbralikud õppevahendid ning hea võimaluse tegeleda üksteise mõistmise, tolerantsuse ja tundekasvatusega. Nad soovitavad seda programmi kõigile, sest valesti ei saa midagi minna. Kui õpetaja ise usub sellesse, mida ta teeb, siis selle meetodi kasutamine viib sihile.
MTÜ Lastekaitse Liidu koolituskeskuse juhataja ja „Kiusamisest vaba lasteaed" projektijuht Liivia Tuvike rääkis, et 2012. aasta lõpuks on igas maakonnas üks lasteaed, kes on metoodikakeskuseks, et olla valmis projekti „Kiusamisest vaba lasteaed" üldiseks laienemiseks 2013.-2014. aastal. Saaremaal on metoodiliseks keskuseks Kuressaare Pargi Lasteaed. Praeguseks on projektiga liitunud üle Eesti 43 lasteaeda, kaasates 87 lasterühma ja ligikaudu 2088 last vanuses 2-7 aastat. Lisaks lasteaedadele on plaanis selle programmi laienemine ka koolidesse. Selle jaoks töötati välja spetsiaalselt koolile mõeldud metoodilised materjalid.
