On kaks eri asja, kas laps tõesti ei saa hakkama või talle tundub, et ta ei saa hakkama. Kui lapsele tundub, et ta ei saa hakkama, tuleb ettevaatlikut uurida, kust tuleb selline ebarealistlik ootus enda suhtes. On see pere ootus või võrdleb laps ennast klassikaaslastega või oma lemmiklauljaga. Tihti põhjustavad vanemad ise lapses sellise perfektsionismi. See on õige hetk küsida endalt — mida ma tegelikult tahan oma lapsest ja meie suhetest?

Millises vanuses võivad sellised probleemid tekkida?

Igas vanuses, kui õppimine muutub raskeks. See võib olla sünnipärane intellekti tase, psühholoogiline või sotsiaalne põhjus. Toetuseta on lapsel raske areneda. Nad võivad jääda ootama hetke, mil on soodsam hetk hakata arenema ja vaimselt kasvama.

Millele peaksid vanemad tähelepanu pöörama?

Iga pere valib ise oma väärtused ja elustiili. Laps jääb igal juhul lojaalseks oma perele. Kui laps tajub peres ebaõiglust, kas enda või teiste pereliikmete suhtes, see pingestab ja pärsib tema arengut. Tähelepanu peaks pöörama sellele, et laps tunneks oma vanemate toetust, et vanemad saavad tema sisemaailmast ja murest aru, et alati on võimalik rääkida ja tal aitatakse olukorda lahendada.

Kuidas tegutseda, kui lapsel lähevad hinded järsku halvaks?

Ärge sattuge paanikasse. Kui kaua selline olukord on kestnud? Mida laps ise sellest arvab? Õppida on raske ja igav, kui on muid tegemisi — sõbrad, armastus, konfliktid peres. Lapsele on oluline, et teda aktsepteeritakse ka halbade hinnetega. Kui see on kestnud kaua, proovige rääkida, mis on raskuste põhjuseks, küsige, mis abi ja kellelt ta tahaks saada.

Kuidas peaksid vanemad käituma, kui laps ei õpi nii headele hinnetele kui nad sooviksid, kuid vajab ikkagi tunnustust?

Oleks hea aru saada, kas laps on võimeline loomupoolest nii hästi õppima. Kas tingimused selleks on loodud: kompetentne õpetaja, õpihimulised klassikaaslased, piisav vanema toetus ja tähelepanu, õpevahendid. Kui tingimused on täidetud ja laps ikkagi ei suuda õppida piisavalt hästi, on küsimus selles, kas vanemate ambitsioon ei ole liiga suur või lapse emotsioonid on hõivatud millegi muuga, milleks tihtipeale on pere emotsionaalne elu.