Kuidas jääl teadlikult liikuda ja mida läbi jää vajumisel ette võtta?


Kalameeste päästmine jäält
Kalastajad jäälFoto: Ago Tammik

Veekogu ja teda kattev jää ei ole kunagi süüdi, kui inimesega õnnetus juhtub – süüdi on olukorda ebaõigelt hinnanud inimene.

Veeõnnetuste üheks peamiseks põhjuseks on oma võimete ülehindamine, oskamatus looduse märke lugeda, lohakus, hoolimatus ning mõnikord lausa rumalus. Paljud traagiliselt lõppenud veeõnnetused võinuks esmaseid ohutusnõudeid järgides olemata olla.

Jää turvalisuse hindamiseks mõõdetakse jää paksust, kuid see nõuab abivahendi (näiteks jääpuuri) kasutamist. Samas ei pruugi jää mõõtmine anda 100 protsenti teadmist jää olukorrast.

Põhjamaade vetelpäästjad soovitavad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm. “Terve” jää tähendab seda, et jää on ilma pragude, lõhede ja lahvandusteta (väljanägemiselt ühtlane ja sile).

Jää paksus ja tugevus on väga erinev ka sama veekogu piires ning jää tingimused võivad muutuda tundidega. Näiteks hommikul tööle või kooli minnes ületatud jõe jää ei pruugi õhtul sealt üle jalutada soovivat inimest enam kanda. Paljudes kohtades on jää reeglina õhem ning selle kandevõime ettearvamatum.

Ole tähelepanelik:- kohtades, kus kasvavad kõrkjad;- madalikukohtades;- allikakohtades (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena);- kohtades, kuhu suubub kanalisatsioon või jõgi;- voolava veega veekogus, kus jää on alati nõrgem kui järves või tiigis;- koolmekohtades;- kohtades, kus jõgi kitseneb või teeb pöörde;- laevateel.

Traagiliselt lõppenud vee-õnnetuste üheks põhjuseks on see, et matkama või kalale minnes ei arvesta inimesed läbi jää vajumise võimalusega. Kuna sellise variandiga arvestamine tundub mõistusele justkui vastuvõtmatuna, ei tehta ka võimaliku õnnetuse puhul kiireks reageerimiseks erilisi ettevalmistusi. Samas saab vahel mõne lihtsa võttega muuta jäätunudveekogudel liikumise enda jaoks palju turvalisemaks.

Soovitused veekogudel liikumiseks

- Ära kanna võimalusel kummikuid, sest neid ei saa sa vette kukkudes jalast ära. Samuti on nendega raske jääaugust välja ronida.

- Võta jääle minnes kaasa jäänaasklid ja pane nad kaela või mujale kergesti kättesaadavasse kohta.

- Kui sul ei ole kasutada päästevesti, võib seda asendada seljakott selles oleva veekindlasse kilekotti pakitud vahetusriietega (tuulepluus, fliis, sokid, kindad, müts – kõik see, mis võib läbi jää vajudes märjaks saada). Seljakotis olev veekindlalt suletud kilekott riietega hoiab sind pinnal ning kuivad vahetusriided on pärast jäist suplust nii ehk naa vajalikud.

- Jääl liikumisel on abi niinimetatud jääkepist. Tegemist on umbes kahe meetri pikkuse, ühest otsast terava puust kepiga. Sellega saab kontrollida jää tugevust, läbi jää vajudes saab seda ulatada abivajajale või päästjale ning üksi liikudes on millele jääaugust välja ronimisel toetuda.

- Mida tormakamalt ja kiiremini sa jääl liigud, seda hiljem avastad, et jää sind enam ei kanna.

Jääle minnes võib alati kasu olla vilest, mobiiltelefonist ja umbes 20 meetri pikkusest nöörijupist. Vile kostub inimese häälest palju kaugemale ning selle puhumisel kulub hüüdmisest palju vähem energiat. Mobiiltelefoni kasutamist pole vaja ehk kellelegi õpetada ning nöör võib olla abiks nii kellegi jääaugust väljatõmbamisel, transpordil kui ka ajutise varjualuse ehitamisel.

Tegutsemine läbi jää vajumisel

Läbi jää vajumisel püüa esiteks kohe peatada sügavamale vette vajumine – aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole, et käte ja kehaga vajumist pidurdada.

Teiseks, mida rutem välja saad, seda vähem riided märguvad ja seda vähem kulub jõudu väljaronimiseks.

- Pööra ennast näoga tuldud suunda (tulles jää teid seal ju ometi kandis).

- Toeta käed (peopesad, sõrmed harali) koos randmetega õlgade laiuselt jääle nii, et ka küünarnukid toetuksid jääle.

- Tõsta oma jalad võimalikult veepinnale (parim kehaasend ujumiseks on horisontaalne ning vee alla vajumiseks püstine ehk vertikaalne).

- Kui sul on jäänaasklid, siis suru nende teravikud jäässe, toeta oma keharaskus jääle suunaga taha (mitte suunaga otse alla) ning ennast tugevate jalalöökidega edasi lükates ning kätega jääle toetudes tõmba ennast jää peale.

- Jääd ei tohi suruda otse alla. Nii murdub see kõige lihtsamalt. Püüa ennast jääle libistada võimalikult suurt jääpinda enda alla haarates ning jääd justkui jalgade suunas lükates.

- Anna oma hädasolekust teistele märku, hüüa või vilista.

Loe veel

- Väldi õlgade ja pea märjakssaamist, sest pea kaudu antakse ära suur hulk soojust ning märg pea kiirendab oluliselt külmetumist ja alajahtumist.

Jääle saades rooma või rulli ennast tuldud teed tagasi, sest seal on jää kandevõime juba kontrollitud. Ära häbene astuda sisse lähimasse majja või peatada autot, et abi saada. Kui oled juba maha jahtunud ehk kehatemperatuur on langenud alla normi, siis pea meeles, et ülessoojendamine peab toimuma vastupidiselt külmumisele seest väljapoole.

Tuleb hingata sooja õhku ja juua sooja, kuid mitte soojemat kui 40-kraadist vett. Kui inimese temperatuur hakkab tõusma, siis soojenevad ka jäsemed.

Külmunud inimest ei tohi asjatult tõsta ega liigutada. See põhjustab valu ja jäsemete suurtest veresoontest liigutamise tagajärjel liikuma hakanud veri võib põhjustada südame külmašoki.

Hüpotermias inimene tuleb isoleerida maapinnast ja väliskeskkonnast (kõige parem oleks ta pakkida tekkidesse ja termolinadesse nagu väikelaps). Läbi jää vajunud inimest päästes:

- hinda olukorda – mis on juhtunud, mis on õnnetuse põhjus;

- kutsu abi (hüüa appi ja helista 112);

- lähene läbi jää vajunudinimesele mööda tema jälgi, viimased 10 meetrit rooma või kasuta oma toetuspinna suurendamiseks abivahendeid (suusad, kelk, kepp jne);

- jäta enda ja jääaugu serva vahele umbes enda pikkune vahemaa, kuhu saad tõmmata abivajaja;

- ulata abivajajale nn käepikendus (jope, nöör, kepp, suusk jms) NB! Uppujale ei tohi mitte mingil juhul ulatada kätt – vetelpäästjad harjutavad aastaid uppuja haardest vabastamise võtteid ja uppujal on mitme inimese jõud (isegi lapsel on uskumatult suur jõud) ja kannatanu juurde vette hüppamine võib jääda su viimaseks hüppeks;

- tõmmanud kannatanu jääle, jäta tema ja enda vahele kuni tugevale jääle või kindlale pinnasele jõudmiseni inimesepikkune turvatsoon (vastasel korral võib jää kahe inimese raskuse all murduda ja vajute koos vette).

Läbi jää vajudes peate arvestama, et +4ºC vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab keskealine meesterahvas teadvuse umbes 10 minuti jooksul, lapsed ja vanurid veidi varem ning naised veidi hiljem.