Kuidas jätkub Rae valla ruumiline areng?


Kuidas jätkub Rae valla ruumiline areng?
Tallinna-Tartu maanteed ääristavad äri- ja tootmishooned. Maanteest vasakul pool on jäädvustatud Peetri äripargi ehitamise algus.Foto: Marko Leppik

Need ajad võiks nüüd igal pool olla seljataga, kus uusarendustes jäid valmisehitatud majad aastateks kõrvuti tühjade võssa kasvanud kruntidega ning puudusid teed, valgustus ja rohealad.

27. veebruari hommik algas arhitekt Kadri Randoja jaoks palju ärevamalt kui tavaliselt. Valla planeerimisosakonna nimel oli ta kutsunud kokku Suuresta Golfi konverentsiruumis aset leidvale planeerimispäevale mitmeid arhitekte, planeerijaid, teedeinsenere, ametnikke ja ärksa meelega kogukonnaliikmeid.

Küsimus on kõigi jaoks üks: milline hakkab välja nägema Rae vald tulevikus? Vald, mis on ligitõmbav oma geograafilise asendi poolest nii elamuarendajatele kui ka äri ja tootmisega tegelevatele ettevõtjatele.

Kuni krunte jagub, jooksevad nii tööstushoonete kui ka elamuehituse arendajad valla Tallinnaga piirnevale alale tormi. Rae valla eelis temaga arengu kiiruselt võrreldava Viimsi ees on kesklinna lähedus ja hea ligipääs sõlmpunktidele, milleks on lennu- ja bussijaam ning sadamad.

Hommikune tööõhkkond on täis värskust. Kokku kutsutud oma ala spetsialistid jaotatakse nelja töögruppi ja pärast ühise häälestuse loomist ning ülesande püstitust võetakse luubi alla nelja asumi – Peetri, Järveküla, Rae ja Lagedi ruumiline areng. Neis piirkondades on surve uusarendusteks eriti tugev ja see tähendab, et kui tulevikus tahame elada kvaliteetses elukeskkonnas, vajame tugevat ja koos püsivat tervikpilti. Päeva tulemi saab edaspidi aluseks võtta osaüldplaneeringu tegemisel.

Töö nelja asumi kallal

Abivallavanem Priit Põldmäe nendib sissejuhatuseks, et Rae valda võiks kolida veel ligi üheksa tuhat inimest, kui kõik detailplaneeringutega ettenähtud elamupiirkonnad täis ehitada, aga see tähendaks tohutut lisakasvu. „Kodutunnet ei loo ainult katus pea kohal. Tuleb kujundada terviklik elukeskkond ühes liikumis- ja vabaajavõimaluste, lasteaedade ja koolidega, soodustada esmavajaduste tagamiseks vajalikku ettevõtlust,“ kõneles abivallavanem.

Üks põhimõtteid on kogu valla territooriumi ruumilise arengu kujundamisel see, et planeerida tihedamat asustust Tallinnast kuni ringteeni. Sealt lõuna poole säilitada ja jätkata hajaasustust ehk talutüüpi elamuüksuste ehitamist. Ärihoonetest eelistatakse pigem ettevõtteid, kes pakuvad elukeskkonda toetavaid teenuseid. Tootmis- ja laomajandus võiks põhiosas koonduda Tallinna-Tartu maantee äärde. Igal grupil tuli koostada ühe asumi osas visioon, mis arvestaks kaks aastat tagasi vastu võetud üldplaneeringut kui ka spetsialistide ning kohalike elanike nägemust ja põhimõtteid vastava piirkonna arengusuuna osas. Valmiv pilt asumist saab olema heaks sisendiks planeeringute suunamisel.

„Ühendusteede arendamine uusasumite juures on ülioluline,“ rõhutas peaarhitekt Siim Orav, kes tõi kõigi vaatluse all olevate asumite iseloomustuseks välja linna läheduse ning sellega koos aktuaalse teemana pendelrände. „Paljud käivad linna või linnast Rae valda tööle, mis toob tipptunnil kaasa ummikuid.“ Suurt rõhku tuleb pöörata asumite siseste ning asumite omavaheliste ühenduste loomisele sõidu- ja kergliiklusteede võrgustiku näol.

Kokkuvõte sai paljutõotav

Töögrupid kannavad ideid oma esikiisile mitu tundi järjest. Planeerimispäeva korraldanud arhitekt Kadri on tulemusega päeva lõpuks rahul. „Me saime korralikud visioonid ja siit edasi saab vald jätkata osa üldplaneeringute koostamisega.“

Eesmärk on planeerida igast asumist omanäoline elukeskkond keskusala ümber. Kuid ükski hästi toimiv elukeskkond ei valmi üleöö ning see nõuab kogu vajaliku taristu kompleksset rajamist ning liikumisvõrgustiku sidumist naaberasumitega.

Abivallavanem Priit Põldmäe jaoks lõpeb kokkusaamine samuti rõõmustavalt, sest planeerimispäeva joonistatud tulemused toetavad igati hea elukeskkonna teket. Juba ammu ollakse vallavalitsuses ka seda meelt, et need ajad võiks nüüd igal pool olla seljataga, kus uusarendustes jäid valmisehitatud majad aastateks kõrvuti tühjade võssa kasvanud kruntidega ning puudusid teed, valgustus ja rohealad. „Rae vallas on asendunud seni üsna turbotempos toimunud kasv tasakaalustatud arenguga. Samas tuleb need elamualad, mis on poolikud, järele aidata.“

Peetri aleviku piirkonna arenguvisioon

Peetris on toimunud väga kiired muutused. Viimase kümne aastaga on kunagised põllud kaetud uue asumiga.

Loe veel

• Perspektiivsete liiklussõlmede lihtsustamine.
• Luua kergliiklusteede võrgustik ja ühendada (eelistades neid autoliikluse arendamisele) olemasolevate teedega ,sealhulgas naaberasumite ja ümberkaudsete rohealadega.
• Säilitada olemasolevad rohealad ja planeerida uusi.
• Ühendada Peetri alevik Ülemiste järvekaldaga (suusa-, jooksu- ja jalutusrajad, ujumiskohad, mänguplatsid jne).
• Planeerida avalikku ruumi, kooskäimise kohti, jalakäijate tsoone (keskusala).
• Välistada edaspidi suurte hoonemassiivide planeerimist ning eelistada üksikelamuid, paaris- ja ridamaju.
• Soodustada keskusala ja elamute piirkonnas igapäevaelu toetavat äritegevust.

Järveküla piirkonna arenguvisioon

Võrreldes Peetri alevikuga on siin rohkem planeeringutest vaba ala, mis annab parema võimaluse edaspidise planeerimistegevuse suunamiseks.

• Lahendamist vajab teedevõrgustik (teede hierarhia), sealhulgas Assaku liiklussõlm. Kergliiklusteede võrgustiku loomine ja ühendamine naaberasumite ja rohealadega.
• Rohekoridoride asukoha täpsustamine, arendusetappide määramine, tagades keskkonna mitmekesisuse.
• Luua juurde ja säilitada rohealasid ja kõrghaljastust, mis nii eraldaks kui ka ühtlasi liidaks asumeid. Rohealadele näha ette liikumisradu ja virgestusatraktsioone.
• Säilitada vanad talud, ajaloolised elamugrupid.
• Planeerida avalik ruum: kooskäimiskoht, külaplats, turg, lemmiklooma jalutuskoht.
• Liiva tee ääres väikesed äriettevõtted. Planeerimispäeval kirja pandud ideed ja visioonid on aluseks nelja asumi ruumiliseks planeerimiseks
• Selgitada välja ehitustegevuseks sobimatud alad (liigniiske, väärtuslik mets jms).

Rae küla piirkonna arenguvisioon

Rae külas on rajatud palju uusasumeid, kuid puudub korralik taristu.

• Rae külas on vaja välja ehitada sise- ja ühendusteede võrgustik. Planeerida külasisene ja naaberasumitega ühendatud kergliiklusteede võrgustik.
• Surve ühele kogujateele (Raeküla tee)on liiga suur, liikluskoormus tuleb hajutada uute ühenduste abil, sh ühendada tunneliga Raeküla tee ja Reti tee.
• Rajada ühendustee lasteaia ja kooliga.
• Bussipeatuse toomine Raeküla teele.
• Rohevõrgustiku laiendamine (puhvertsoonid),mis eraldaks erinevaid sihtotstarbeid (tootmine ja elamuala) ning tekitaks elamualal vaheldusrikkust.
• Keskusala planeerimine. Üldplaneeringu järgi elamumaade koondamine, hetkel on uusarendusala liialt kaootiline.

Lagedi aleviku piirkonna arenguvisioon

Lagedi on vaatluse all olnud neljast asulast kõige vanem. Oluline on raudteega eraldatud kahe aleviku poole ühendamine.

• Planeerida aleviku kahe poole ühendus üle raudtee.
• Rohevõrgustiku laiendamine (puhvertsoonid),mis eraldaks erinevaid sihtotstarbeid (tootmine ja elamuala) ning tekitaks elamualal vaheldusrikkust.
• Jõekalda avamine kergliiklusele.
• Keskusala laiendamine olemasoleva kooli ja lasteaia kõrvale, selle tarbeks vajaliku maa reserveerimine.
• Üldplaneeringu järgi elamumaa koondamine ja olemasoleva ala tihendamine(tuginedes 0,5 ja 1 km liikumisraadiuse põhimõttele).
• Tootmis- ja ärimaade koondamine Tallinna ringtee äärde.