Jaama tänav kui linna visiitkaart

Suur osa külalisi saabub Keilasse rongiga. Väljunud mugavast rongist, möödudes restaureeritud jaamahoonest ja uuenenud Jaama poest, avaneb pilt, mis võiks olla omane pigem tankipolguaegsele kui tänasele Keilale. Jaama poe kõrval olevad eriilmeliste uste ja akendega hooned on omamoodi huvitavad, kuid korrastamata fassaadid loovad mulje kui ajutisest ehitusest. Teada on tõde, et ajutised lahendused ongi kõige kestvamad.
Hoopis õnnetus seisus on aga Jaama t 8/Haapsalu mnt 8 endine vabrikuhoone. Linna ühele kaunimale hoonele pole aastakümneid leitud otstarvet või uut omanikku ja võibolla pole otsitudki. Tänaseks on hoone muutunud varisemisohtlikuks. Linnavalitsus saatis Tehnilisele Järelvalveametile materjalid menetluse alustamise otsustamiseks ja piiras objekti ohulindiga, mis aga tiriti maha juba esimestel öödel. Võib vaid ette kujutada, mis probleemide ette satub kinnistu omanik siis, kui võimaliku varingu korral juhtub viga saama mõni möödakäija. Miki lasteaiast eraldab tondilossi vaid Jaama t 10 kinnistul kõrguv näotu kivihunnik ja võsa.

Tühjaks jäänud kinnistu muutub prügimäeks

Paldiski maantee on üks linna tuiksoontest, kus korrusmajade ja tänava vahele jääb ajalooliste eramajade rivi. Paldiski mnt 14 seisab tühi maja, kinnistule nr 16 on alles jäänud vaid korrastamata krunt. Aiad on ümber kukkunud, läbi kruntide on tallatud uued rajad, kinnistule on tassitud igasugust prügi. Timo Suslovi sõnul on tüüpiline, et kui pole aeda, mis inimesi ei piiraks, kerkivad krundile kohe prahihunnikud. Korduvad meeldetuletuse pole seni mõju avaldanud.

Prügivedu ei tohiks linnas olla probleemiks. Prügikastide juurest veetakse tasuta ära isegi sinna tassitud mööbel, mis mujal linnades on enamasti jäetud inimeste endi hooleks. Äraveoks ei ole vaja muud, kui paigutada vana või siis kasutuks osutunud mööbliese prügikasti kõrvale ning oodata, millal see ära veetakse! Veel parem, kui saata e-kiri aadressile: tallinn@keskkonnateenused.ee või helistada lühinumbrile 1919, mis tagab nimetatud mööblitüki kiirema äraveo. See, kui mõni vana diivan jääb pikemaks ajaks prügikastide juurde vedelema, on ühistute hooletus nagu ka see, kui jäätmed ei taha konteineritesse ära mahtuda. Hoopis rohkem võiks konteinerite tarvis ehitada nägusaid prügimaju, nagu on Allika t 3 maja juures.

Tähe tänava häbiplekid

Kunagise linnapea Johannes Tähe järgi nime saanud tänav oli kunagi Sõja tänav. Kahe laokile jäetud kinnistu järgi võiks tänav praegugi seda nime kanda – kunagi siin seisnud majadest oleks nagu sõda üle käinud. Tähe t 26 ja 29 maja on mõlemad põlenud, ühest on järel veidike verandat ja lauahunnik, teisest seinad ja katuse asemel üksinduses kõrguv korsten. Taastada pole siin midagi, ainult lammutada ja ära vedada. Mingil põhjusel ei ole seda seni tehtud ja linna märgukirjale pole vastatud. Arvestades Tähe tänava asukohta ja üldist miljööd, ei tohiks olla probleem anda vanale kinnistule uus elu.

Teistmoodi probleem on Tähe t 3 kinnistuga. Vana maja külge ehitatud uus hoone on jäänud lõpetamata ja selle ümber on kuhjatud meeletud kogused igasugust ehitusmaterjali ja muud vana trääni. Krundi piiril otse vastu tänavat kõrgub massiivsete betoonplaatide kuhi, sammal nendel annab tunnistust sellest, et need on siin seisnud juba pikka aega. Ebameeldiv vaatepilt nii tänavalt kui naaberkruntidelt, mille üle kurdavad ka paljud teised selle tänava elanikud, öeldes, et häbi on kedagi endale külla kutsuda ja müügi korral vähendab see oluliselt meie üldist kinnisvara väärtust!

Mida teha annab?

Lähiajal saadab linnavalitsus välja järjekordsed märgukirjad. Kas neist on abi? Öeldakse, et lootus sureb viimasena, ehkki erilist optimismi Suslovi ja Siimu silmis ei paista. „Kui trahvid midagi muudaksid, teeksime neid nii sageli, kui seadus lubab,“ ütleb abilinnapea.
Millised on linnavalitsuse seaduslikud võimalused sundvõõrandada unarusse jäetud kinnisvara ja kui reaalne on neid praktikas rakendada? Lisaks sellele, et sundvõõrandamise protsess on aega- ja vaevanõudev, võib see linna jaoks olla ka väga kulukas.

Kommenteerib linnavalitsuse õigusnõunik Marju Vipper:
„Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 1 punkti 8 alusel on linnavolikogul õigus otsustada kinnisasja sundvõõrandamine ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud. Sama seaduse § 2 lõike 1 järgi on kinnisasjade sundvõõrandamine kinnisasja müük omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Kinnisasja sundvõõranditasu ei või olla madalam kinnisasja harilikust väärtusest sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga, st tasuks on selle kinnisasja kohalik keskmine müügihind ehk turuhind.“