Kuidas läheb, Orissaare vald?
Tundub, et poliitikasse on korruptsioon sisse kirjutatud, aga see teeb kurvaks. Oleks nagu auasi, kui sa suudad riigile või naabrile käkki keerata, tehes seda läbi petmise, kombineerimise ja mahhineerimise - omakasu ikka üle kõige (rehepaplus). Kas poliitikas pole tõesti võimalik ausaks jääda? Tundub, et mitte, sest siis puksitakse sind lihtsalt kõrvale.
Kuhu oma jutuga sihin? Tuletan meelde, et järgmised kohalikud valimised on juba aasta pärast. Millegipärast ainult valimiste aegu lähevad kõik elevile ja hakkavad uurima, mida üks või teine kandidaat lubab, vähem küsitakse, mida ta seni valla heaks teinud on. Valimiste vahepeal püsib unine vaikus ja kõik oleks nagu kõigega rahul. On see ikka nii?
Väidan, et Orissaares valitseb siiani terav vastuolu vanameelsete ja uuemeelsete vahel.
Väikeses kohas (mitte ainult meil) toimib isikliku sümpaatia reegel - kui sa mulle ei meeldi, siis on kõik su teod automaatselt valed. Ometi korrutavad kõik psühholoogid : ära kiida või laida inimest, vaid kiida või laida TEGU. Me keegi pole täiuslikud. Paistab aga, et inimlik kadedus ei lase meil iialgi seda mõttelaadi omaks võtta ning seetõttu valitseb pidev patiseis. Koostöö opositsiooni ja koalitsiooni vahel puudub, aga kellele see kasuks tuleb? Valla arengule igatahes mitte.
Meeldetuletuseks: meie volikogu koosneb 15 liikmest, kellest kaheksa kuuluvad koalitsiooni (nn. valitsev partei) ja seitse opositsiooni. Komisjone on kuus ning sinna võib kuuluda ka tavakodanik, kui ta komisjoni esimehe poolt valitakse. Põhitöö peakski käima komisjonides, aga kas see ka toimib? Hakkab silma, et revisjoni-ja hariduskomisjon said uued juhid eelmise aasta lõpus ning kultuuri-ja spordikomisjon selle aasta mais. Põhjuseks toodi komisjonide mittetoimimine, see tähendab nõuet pidada nii mitu koosolekut aastas, kui põhikirjas ette nähtud. Koalitsiooni kuuluvate komisjonijuhtide väitel jäid koosolekud ära aga seetõttu, et opositsiooni kuuluvate liikmetega ei leitud kuidagi koostöövõimalust. Ei pea sellist põhjendust tegelikult õigustatuks - koosolekud oleks pidanud protokollima kasvõi koostöö puudumise tõestuseks -, aga kas see kõik ei meenuta nõukogude aega, kui koosolekuid tuli pidada vaid „linnukese" pärast, ilma sisulise aruteluta.
Olen ise käinud mõnel volikogu istungil ja võin kinnitada, et põhimõttelistes küsimustes (vallavanema umbusaldamine, MTÜ Orissaare Sport) igasugune koostöö vastaspoolte vahel puudus. Tundus, et inimesed polnud viitsinud probleemi süüvida, näiteks asjaosaliste käest asju üle küsides. Rumal ei ole ju see, kes nõu küsib, vaid see, kes arvab ise kõike teadvat. Vaid palgalisel vallavalitsusel( 11 liiget) on iga päev kaheksa tundi aega endale asjad peensusteni selgeks teha. Volikogu või komisjoni liige peab oma vaba aega ohverdama. Samas peaks ülimuslik võim just volikogu käes olema. Illusioon?
Veel üks tõsine etteheide nii vallavalitsusele kui volikogule: kui te ei käi valla üritustel, kuidas te siis üldse teate, mis vallas toimub? Saan aru, et igale poole ei jõua, aga alles hiljutisel emadepäeva kontserdil, mis sel aastal toimus spordihoones ning oli tõeliselt vaimustav, vaatasid inimesed üksteisele otsa ja küsisid: kus siis valla esindajad on? Avaliku elu tegelane peaks arvestama sellega, et ta eraelu on luubi all ja tal peab olema sisemine kohustus oma valla inimeste toimetustega kursis olla. Võimu võõrandumine rahvast on kahjuks kogu Eesti probleem.
Siinkohal toon ära komisjonide praeguse koosseisu:
-revisjonikomisjon: esimees Ivo Kostikov, aseesimees Ivar Russ, liige Rain Traumann;
-eelarve- ja arenduskomisjon: esimees Mark Muru, aseesimees Kaidi Kald, liikmed Lilja Koppel, Merle Muru, Kristjan Kana;
-hariduskomisjon: esimees Krista Riik, aseesimees Maret Aardam, liikmed Martti Nõu, Saida Kuusk, Kaidi Kald, Ene Kööts;
- maa- ja külaelukomisjon: esimees Aarne Põri, aseesimees Rain Traumann, liikmed Janek Mägi, Indrek Haamer, Astrid Vaba, Aira Hannele Vuorinen, Hinnar Kuuder;
-sotsiaal-ja tervishoiukomisjon: esimees Ingrid Holm, aseesimees Janne Metsma, liikmed Leili Aau, Asta Laanet, Krista Riik, Tiiu Mägi;
-kultuuri-ja spordikomisjon: esimees Margit Pitk (alates 17. 05.2012; uusi liikmeid veel valitud ei ole).
Vallalehe kaudu oleks huvitav teada, milliste teemade üle komisjonides arutletakse, mis on probleemid, aga kindlasti ei soovi kuiva protokollilist juttu. Otsene küsimus: mis on iga komisjoni senise kolme aasta suurim saavutus ja mida tahetakse veel teha? Või mida te oleksite teinud, kui saanuks varem alustada? Vaid viimase komisjoni esimehel pole tõesti midagi kosta, sest ta alles alustas. Sama küsimuse esitaksin vallale tähtsate spetsialistide töö kohta: ehitus- ja keskkonnanõunik (Martin Käärid), planeeringute- ja maakorralduse peaspetsialist (Margus Pikkor), sotsiaaltöö peaspetsialist (Tiiu Mägi), lastekaitse- ja sotsiaaltöö spetsialist (Gerda Seppel). Samuti kibeleb keelel küsimus, millal taastatakse lasteaiatöötajate 2009. aastal 7% vähendatud palgad ning millal tõstetakse kooli abipersonali naeruväärseid tasusid (kõrgharidusega lasteaiaõpetaja täiskoha palk on 550 eurot ja kooli koristajal 290 eurot kuus, sellest veel maksud maha) - need ametikohad on puhtalt valla rahakoti peal. Mil moel need inimesed küll toime tulevad? Arvata võib, et vanemate, laste või abikaasade toel, aga see ei ole ju normaalne. Küsimused ei ole absoluutselt pahatahtlikud, vaid ainult uudishimust ajendatud. Elame ju infoajastul, aga tahaks, et keerulise seadustekeele keegi inimlikult lahti seletaks. Vastamine on muidugi vabatahtlik.
Üks õpetlik anekdoot ka. Roomlastel on vestlus: „Mis sa sellest vennast arvad?"
- „ Ei oska midagi arvata."
- „Aga sa tunned teda ju 20 aastat?"
- „Jah, aga ma pole teda kordagi võimu juures näinud."
