Vestlusest selgus, et kooliks valmistudes on olulised õiged võtted pliiatsihoiul, tähtede ja numbrite kirjutamisel ja sõnade kokkulugemisel. Veel olulisem on aga sotsiaalsete oskuste ning viisaka käitumise harjumused. Paraku selgus aga, et sageli on lasteaeda jõudes vale pliiatsihoid juba omandatud ja seda on raske, kui mitte võimatu, ümber õpetada. Sama võib olla numbrite kirjutamise ning tähtede kokkuveerimise puhul.

Tore on, kui laps juba varakult tähtede-numbrite vastu huvi tunneb ning seda huvi ei tohiks mingil juhul pidurdada. Siinjuures annaks mõned näpunäited, kuidas vältida valede kirjutamisharjumuste kujunemist.

• Kui ostate või teie lapsele kingitakse mõni tähe- või numbrivihik, siis alustage selle täitmist koos. Üldjuhul on neis vihikutes ka metoodiline juhis, kuidas vihikut täita või vähemalt näitavad nooled, kust numbri- või tähekuju joonistamist alustada. Kui neid juhiseid järgida, siis omandavad lapsed õiged võtted, numbrid-tähed tulevad korrektse kujuga ning hiljem ei ole vale harjumus kirjutamise kiirusel takistuseks.

• Lugemaõppimisel on oluline teada, mis on täht ja mis on häälik. Tähed on kirjutatud, trükitud. See, mida suuga häälid, on häälik. Kui tähe nimi on B puhul „be" ja K puhul „ka", siis lugedes neid lisatud täishäälikuid ei häälita. Vana hea näide lugemaõppimisest on, et laps loeb „en" - „u" -„ge"- „a" ja kokku ütleb „väits", sest seda näeb ta juuresoleval pildil.

 „Enugea" ju kuidagi „noa" moodi ei kõla. Seega, lugema õppides häälitakse häälikuid, ei öelda tähtede nimesid. Kui selle selgituse juures midagi lapsevanemale veel kahtlaseks jääb, siis iga lasteaiaõpetaja oskab siin head nõu anda.

Olulisem veel kui lugemine või kirjutamine on see, et laps oskaks kooli tulles end ise riietada, paelu siduda, panna oma rõivad ja koolitarbed selleks ettenähtud kohtadesse. Oskaks hoida oma asjad korras sahtlis ja koolikotis, ei kaotaks esemeid. Head sotsiaalsed oskused on eduka õppimise eelduseks.

Väga oluline on viisakas ja sõbralik suhtlemine nii kaaslaste kui ka täiskasvanutega. Laps peab teadma, et vägivallaga asju ei lahendata, probleemide lahendamine jääb täiskasvanute hooleks.

Kui kooli tulles ei ole lapsel veel välja kujunenud viisakad käitumisharjumused, peab kooli personal hakkama sellega tegelema. Kui õpilasel ei ole harjumust olla kuulekas, täita täiskasvanu korraldusi, puudub klassis õpirahu ning õppetöö asemel läheb aeg kasvatustööle. Kuulekus ei tähenda hirmuvalitsust ja mõttetut käskude täitmist. Kuulekus tähendab arusaamist, miks on vaja korraldusi täita.

Võrdleksin klassi õppetunni olukorda orkestriprooviga. Kui orkestrandid ei kuulaks dirigenti, igaüks mängiks oma lugu, keegi äsaks kellelegi pasunaga vastu pead ning keegi sikutaks kellegi tooli istumise alt, ei oleks sel proovil ju mingit mõtet. Nagu dirigenti orkestri ees, nii ka õpetajat klassi ees tuleb kuulata. Siis läheb õppimine ladusalt ning kooliskäimine on meeldiv ja huvitav.