Lindude toitmisega võiks alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat. Liiga vara ei tohiks söötmisega algust teha, sest nii võivad rändlinnud enda lõunamaalennu ära jätta. Samuti on väga oluline, et toitmisega alustades tuleb seda teha kuni kevadeni, kui maapind on jälle sulanud ja linnud oma toidu ise kätte saavad. Kindlasti ei tohi toitmist katkestada lumerohkel ja külmal talvel.

Lisatoit on tähtis ka suure sula või sooja järel, kui tuleb äkiline külm. Kui soovite toitmist lõpetada, siis tuleks toidukoguseid lihtsalt tasapisi vähendama hakata. Et linnud liiga laisaks ei muutuks, tuleks hiljemalt aprillist toitmine kindlasti lõpetada.

Linnud ei ole oma söögivalikul väga pirtsakad. Küll aga tuleks silmas pidada, et pakutav toit ei tohi sisaldada vett ega ka maitseaineid. Sobimatud on soolased ja vürtsikad toidud, nende hulgas ka leib. Pakkuda ei tohi ka riknenud toitu. Kõige kindlamaks ja traditsioonilisemaks valikuks on pekk, searasv ja päevalilleseemned ,mis meeldivad paljudele liikidele.

Pekk ja searasv on väga energiarikkad. Kui pekk kipub suure pakasega kõvaks külmuma, siis rasva on lindudel ka suure külmaga hea nokkida. Lisaks searasvale sobib lindudele ka sulatatud ploomirasv. Sünteetilist rasva ei ole soovituslik anda.

Peaaegu kõigile lindudele on meelepäraseks toiduks ka kõikvõimalikud seemned. Väiksemaid linde toites võiks jälgida, et seemned oleks kooritud või siis õhukese koorega. Samuti maitsevad lindudele igasugused pähklid, kõige paremini maapähklid. Kindlasti eit ohi lindudele anda soolapähkleid.

Linnumajade juures tuleks tähelepanu pöörata maja ava suurusele. Suurema ava puhul kipuvad toidulauast huvituma tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi, süües kogu toidu lihtsalt ära. Need linnud meil aga enamasti lisatoitmist ei vaja. Seega tuleks toidumaja lennuava teha võimalikult kitsas või kitsa servaga, et suuremad linnud sinna istuma ei mahuks.