Veskitammi 3 asub väike lihapood, mis on kohalikke kõhutäitega rõõmustanud juba 12 aastat. Nüüd aga tõdeb peremees Andres Rosenfeld, et kundesid on ikka väheks jäänud, ligi neljandiku võrra on käive langenud viimasel kuul. „Tulevik on see, et kui välja ei vea, siis tuleb kinni panna. Praegu oleme veel optimistlikud, aga ega väike suure vastu saa," tõdeb peremees.
Andres ise on elanikuna muidugi rõõmus, et uus ja suure kaubavalikuga Comarketi kauplus Laagris nüüd tegutseb, aga ärimehena teeb see teda kurvaks küll.

Oma pisipoe lihakraami kiidab mees heaks, värskeks ja kodumaiseks, otse tapamajadest tuuakse kohale ja eestimaise päritolu osas pole kahtlust. „Ja siin on näiteks ka kamarat ja koote, poest seda ei saa," tunnustab ka end püsikliendiks pidav klient.

Juhukliendid on ära kadunud, fännid jäänud

Ka 2010. aasta septembris Vae tänaval uksed avanud Laagri Leivatoa perenaine Tiina tõdeb, et kuukäive on viiendiku võrra väiksem ja igal päeval ligi 30 klienti vähem. Perenaine ise arvab, et kui vanasti käisid ümbruskonnas töötavad inimesed lõunaks leivatoast pirukat ostmas, siis nüüd võtavad nemad ilmselt Comarketist salati. Ka koolilastest saiakese ostjaid eelistavad poest krõpsu ja jäätise kaasa haaramist. Siiski on Tiina väga tänulik neile püsiklientidele, kes leivatoa küpsetistele truuks on jäänud. „Juhukliente on palju vähem, aga fännid on ikka jäänud. Need, kes meie pakutavat armastavad. Üks inimene lausa tuli ja küsis, et mis ma pean tegema, kas terve poe tühjaks ostma, et te uksi kinni ei paneks?" kirjeldab Tiina lojaalsete kundede reaktsioone.

Perenaine lubab siiski, et väike pagariäri võitleb edasi. „Ilma kakluseta me alla ei anna," naerab Tiina.

Ei ole pankrotis ega plaani ka

Sofka poe perenaised Ülle, Sirje ja Helve, kes juba 8 aastat Vae tänaval kodu- ja aiatarvete kauplust peavad, ütlevad, et hirm uue Comarketi tulemise ees oli küll. Esimene kuu on ometi olnud optimistlikum kui kardeti. Õnneks on praegu ka kevadine aiahooaeg, peamised müügiartiklid on väetised ja seemned.

Aga mis sügisel saab, seda perenaised ei tea. „Mõni on siin küsinud ka, et ikka tegutsete, ei olegi veel pankrotis. Neile oleme öelnud, et ei ole ega plaani ka," hoiab Sofka rahvas meeleolu kõrgel.

Ka Sofka poodi toetavad püsikliendid oma ostudega kohe teadlikult. Käiakse „suures poes" ära ja tullakse ja võetakse Sofkast kasvõi vetsupaberirull või shokolaaditahvel, et oma toetust näidata. „Heameel on iga ostja üles," tunnistavad naised.

Oma eeliseks peavad kaupluseemandad ka seda, et nende juures on inimesed harjunud käima aastaid (enne kui naised kaupluse erakätesse majandada võtsid, tegutses pood Sagro all, kokku on siis müügikoht olnud juba 18 aastat) ka niisama suhtlemas. Tullakse ikka küsima, et mis uudist on ja kuidas elatakse. „Väikepoe värk, kauba kõrval on see suhtlemise pool ka väga oluline," tõdevad Ülle, Sirje ja Helve.