Kui palju tuli pingutada halle ajurakukesi ja kui palju närve jäi läbirääkimistelaua taha - nagu on kombeks öelda, teavad vaid osalejad ise. Kuidas tulemuslikult läbi rääkida? Kas seda annab õppida? Mis üldse on läbirääkimised?

Nii mõnigi ütleb, et temal pole läbirääkimistega pistmist. Läbirääkimisi peetakse poliitikute ja ärimeeste mängumaaks. Tegelikult peavad läbirääkimisi kõik inimesed ja seda lausa iga päev. Nende läbirääkimiste kohta passib päris hästi väljend „jooksvad läbirääkimised". „Kas sa saaksid rutem pesta, ma pean täna viis minutit varem tööle minema", „Palun astu koolist tulles poest läbi ja osta leiba ja piima", „Sõidame järgmisel suvel perega nädalaks Palangasse?", „Kell on üheksa, sul on aeg magama minna". Kui vastuseks on „Jah", siis jääbki mulje, et mis läbirääkimisi siin on. Aga kui vastuseks on „Sa oleks siis pidanud varem tõusma, nüüd on minu aeg", „Miks just mina pean alati poes käima?", „Mina tahan hoopis sõpradega kuuks ajaks Pariisi sõita" või „Ei taha magama minna, tahan ka seda filmi vaadata"? Siis tulebki asuda tõsisemalt läbi rääkima - lastega, abikaasaga, töökaaslastega, ülemusega, kassapidajaga, liikluspolitseinikuga.... Lõputu hulk lihtsamaid või keerukamaid situatsioone, mille kohta võib öelda, et tegelikult on need läbirääkimised. Sõltumata sellest, kas kokkuleppele tuleb saada paariaastase põnniga või tööandjaga, on hea teada, kuidas läbirääkimisi pidada ja millised n-ö tööriistad on läbirääkijal kasutada. Üks läbirääkimiste tehnoloogia meistriklassi läbinud kolmekümnendates mees võttis õpitu kokku lausega „Kõike seda oleksin ma pidanud õppima juba teises klassis. Nüüd oskan tunduvalt paremini toime tulla nii oma kaheaastase lapse kui klientidega".

Tuleb välja, et on päris palju oskusi, mida tuleks koolis traditsioonilistele ainetele lisaks õpetada? Et edaspidises elus edukalt toime tulla. Et inimese elu kujuneks õnnelikuks, on koolist ehk veel suurem osa perekonnal.

Nimekalt ameerika korvpallitreenerilt John Woodenilt olla kord üks tema mängija, kellel oli laps sündinud, küsinud: „Mis on parim asi, mida isa saab oma pojale anda?" „Näita oma pojale, et sa armastad tema ema", kõlanud vastuseks. Kui väärtushinnangud on õigel ajal paika pandud, siis on meil lootust. On lootust, et kasvavad enesekindlad inimesed. Enesekindlus annab aga väe.
Aega ja valgust hingedeaega!