Kuna puu juured tungivad võrakroonist laiemale, ei ole mõistlik rajada aiamaad või kasvuhoonet puu alla. Saak jääb seal nige­laks ning puu kasvades tekib taimedel val­guse ja toitainete puudus. Väikestele krun­tidele sobivad hästi tormikindlad püramiid­vormid, mille võra on kitsas, sellest tulene­valt on aias rohkem ruumi ja päikest. Mit­metel levinud liikidel on aretatud ka kom­paktsemaid ja väiksemaid sorte. Näiteks kui harilik pärn kasvab tavaliselt kuni 30 m kõr­guseks, siis sort 'Greenspire' kasvab vaid 12 m kõrguseks.

Puu elujõud sõltub kasvupinnasest ja val­gusest. Seega - otsides krundile uut puud, tu­leb kindlalt teada, milline pinnas krundil on, kas on ka kevadist pinnavett ja millised on valgusolud. Hea võimalus ettekujutuse ja tegelikkuse võrdlemiseks on väljavalitud puu võralaius maha märkida ja hoone katu­seharja arvestades ette kujutada, kui kõrgeks puu kasvab ning kas see vastab teie soovile.

Tihti istutavad inimesed puid majast eemale, oma kinnistust väljapoole, tänava­maale, sõidutee ning ristmike lähedusse. Selle tagajärjel väheneb aga nähtavus rist­mikel ning teele kasvavad oksad lõhuvad sõidukeid. Et seda ei juhtuks, tuleb oma krundilt väljaistutamise soovi korral puu­valik ja istutuskoht kooskõlastada vallava­litsusega, kes seab ka puu istutajale ko­hustuse puud hooldada.

Puude hooldus

Kui hakata puud noorena õigete lõikusvõte­tega kujundama, kasvab puu tugevaks ja pikaealiseks ning võimalik on kokku hoida hilisemaid kulutusi puu hooldamiseks.

Näiteks võiks puul olla üks latv. Mitme­ladvalistel puudel tuleb konkureeriv latv noorena eemaldada. Vana puu tugeva lõiku­se tagajärjel saab mitmeks aastaks palju tööd juurde, sest puu hakkab kasvatama vesivõsusid, mida tuleb perioodiliselt eemaldada.

Puu hooldamisel tuleb esimesena eemaldada kuivanud, ristuvad ning võra si­semusse kasvavad oksad ja oksatüükad, õige on seda teha oksa hargnemiskohast. Väikese läbimõõduga ja õige lõike puhul hakkab oksakoht ühtlaselt ümberringi kinni kasvama ja kaitseb lõikekoha haigustekita­jate eest. Suurte, 10 cm läbimõõduga lõike­kohtade haavad kasvavad kinni kauem aega ja seetõttu võivad sinna sattuda haigusteki­tajad. Reegel on, et lõikehaav peab olema kolm korda väiksema läbimõõduga kui al­lesjäänud oks või tüvi.

Nende puude oksad, mis ulatuvad sõidu- või kõnniteele, tuleb eemaldada umbes 4 m kõrguselt, et lumelükkamismasinad ja prü­giveoautod pääseksid kitsastel tänavatel lii­kuma. Oksad on mõistlik ära lõigata tüve lä­hedalt säilitades oksakrae või kui võimalus on, siis püstisema oksa pealt, suunates oks kasvama püstisemalt.

Infot puude lõikamise kohta saab raama­tutest ja internetist ning oskuslikku tööd os­kavad teostada arboristid ehk puukirurgid ja aednikud.

Lõikusaeg

Puud on soovitav lõigata siis, kui väljas on plusskraadid. Enamik aiapidajaid lõikab puid kevadel, kui kiired aiatööd ei ole veel alanud. Samuti on kevadel enne lehtimist hästi nähtavad oksad, mis eemaldada tu­leks. Oluline on teada puu liigilisi iseärasu­si. Näiteks kaskede ja vahtrate, pähklipuu­de, kirsside ja ploomide lõikamine varake­vadel võib osutuda puule kahjulikuks, sest lõikehaava kaudu kaotab puu toitaineid ja vett. Neid liike tuleb lõigata siis, kui lehed on suureks kasvanud.

Enne lõikustööde alustamist on tähtis kontrollida ja teritada lõikeriistad. Kindlasti on tähtis enda turvalisus, näiteks redeli kasutamisel peab olema eriti ettevaatlik.

Levinumad vead puude lõikamisel

  • Oks lõigatakse liiga kaugelt oksakraest - tekib tüügas ja haigustekitajad pääsevad tüüka kaudu puud kahjustama.
  • Oksa eemaldamisega eemaldatakse ka ok­sakrae ja puule tekib raskesti paranev haav.
  • Puu tüve mahavõtmine (puu tulbastamine).
  • Jämeda oksa eemaldamine vale tehnikaga - oks rebib saagimise käigus kaasa puu­koort, tekib raskesti paranev haav.
  • Liiga hilja otsustatakse, et soovitakse suure kasvuga puu võra hoida väiksena.

Okste utiliseerimine

Puude oksad on soovitav kohe põletada, väikse koguse oksi saab viia jäätmepunkti, tellida firma, kes oksad ära viib, purustada oksapurustiga. Kui oksi on väga palju ja neid soovitakse ladustada avalikule territooriu­mile, tuleb selleks vallast luba küsida. Saku alevikus on levinud kinnistuvälised, elanike loodud lõkkekohad, kus saab oksi põletada. Okste ladustamine sinna lõkkeasemele ei ole lubatud. Oksad tuleb ladustada oma kinnis­tule ja lõkkekohale tuua vaid põletamiseks.