Kuidas valmis raamat Spuhli ja Vormsi kohta
Ja nii on ka õige, sest kui oled enda arvates veidike suurema asjaga hakkama saanud, siis on kohane ja vajalik ning üsnagi muhe tunne heita pilk kaugele tagasi, raamatu saamisloo algusse.
Spuhli teema on allakirjutanut köitnud alates 1971. aastast, mil ta tudengina terve suve Vormsi saarel elas ja töötas, mille järel uuris sealtärganud huvist kirjandusmuuseumis vanu kirju ja avaldas samal sügisel Haapsalu rajoonilehes kahte numbrit läbiva pikema loo Spuhli elust ja tegevusest. Huvitaval kombel olen Eesti Põllumajandusmuuseumi teises aastaraamatus 1974 avaldatud Spuhli artikli lõpetanud lausega: Senini puudub meil põhjalikum uurimus J. Spuhli elukäigust ja tema töö tähtsusest eesti aianduse arendamisel. Vajadus niisuguse monograafia järele on suur.
Tähendab, juba siis mõlkus peas kavatsus koguda kokku kogu võimalik teave Spuhlist ja vormida sellest raamat! Siiski jäi raamatu mõte seejärel ligi 35 aastaks sinnapaika. See kerkis uuesti üles 2009. aastal seoses Jaan Spuhli 150. sünniaastapäevaga. Siis tekkis tunne – millal veel, kui mitte nüüd. Raamat ilmus septembris 2010, mil möödus Spuhli sünnist juba 151 aastat.
Oli suur elamus külastada 39 aastat hiljem uuesti saart, kus kunagi kogu suvi sai mööda saadetud. Raamatu ideed arendades käisin saarel mõne kuu jooksul kolm korda, et vestelda sealsete elanikega ja leida teadusrahva kõrval kaasalööjaid ka kohapeal. Uurimis- ja koostamistööle kulus ligemale kümme kuud pingsat tööd. Spuhli eluloo kohta olid varem juba mitmed autorid kirjutanud üsnagi üksikasjalikult. Vähem oli kirjutatud tema mitmekülgsest kirjalikust pärandist. Seda lünka pidi kavandatud raamat täitma.
Spuhli pärandit kokku võttes, võib tõdeda, et ta arendas oluliselt mitmeid rahva üldist elu-olu parendavaid alasid, eeskätt aiandust, puuviljandust, marjakasvatust ja aiasaaduste toiduks tarvitamist. See kujuneski tema elutööks. Selle kõrval aga jõudis ta koostada või tõlkida ning välja anda mitu sel ajal Euroopas levinud uuematele teadmistele rajanevat teost, mis tõid siiamaile kohati täiesti uusi õpetusi ja soovitusi rahva tervishoiu alal. Spuhl jõudis välja anda ka mahuka ja põhjaliku teose Eesti vetes esinevate kalade kohta.
Äsjailmunud raamatus Spuhl-Rotalia vaevad Spuhli pärandit meie puuviljanduse parimad asjatundjad Kalju Kask, Toivo Univer, Edgar Haak, seeneteadlane Erast Parmasto, kalateadlane Ervin Pihu ning meditsiiniloolane Ken Kalling. Huvitava ja köitva ning rohkete fotodega ilustatud loo lisasid Eesti Rahva Muuseumi töötajad Piret Õunapuu ja Tiina Tael, käsitledes muuseumi kogumitööd Vormsis läbi aegade. Lausa viimasel minutil lisandus oma lugudega Rootsi „esindus“ Maria Gilbert ja Lennart Eriksson.
Kuna eelmainitud teemade kõrval tundis Spuhl suurt huvi kodukoha ajaloo vastu, mida tema pärandis ka tutvustatakse, tekkis mõte püüda anda Spuhli enda kirjatööde abil ülevaade Vormsi saare ajaloost, sealsest elu-olust läbi sajandite. Sealjuures osutusid suurteks abilisteks ja headeks sõnaseadjateks vormsilased ise, kelle värske vaade tänasele Vormsile kõrvutub asjalikult 100 aasta taguse ajalooga.
Nii saigi raamatusse artiklite ja lugude autoreid, vestjaid kokku neljakümne ringis, tänu kellele õnnestus viia kaante vahele küllaltki üksikasjalik ja mitmetahuline ülevaade Jaan Spuhli elust ja tegevusest, samuti tema elu- ja loomingupaigast Vormsi saarest.
Raamatu koostamisel konsulteerisin pidevalt mitme teadlasega, sagedamini „seenevana“ Erast Parmastoga ja tuntud aiandusteadlase Toivo Univeriga Pollist. Olulist tuge osutas koostajale oma üldise heakskiiduga meie puuviljanduse „vanameister“ Kalju Kask, kes aga samas vahearvamuses käsikirja kohta märkis: Paljudel juhtudel, siiski, jääb küsimus: noored naised tulid Vormsile õhinaga, neile meeldib seal, aga kas neil meest ja lapsi polegi?
See märkus andiski hoogu tuua raamatus esinevate lugude autorid ja vestjad lugejale lähemale, esitades nende portreefoto ja lühikirjelduse saarel kulgenud elust. Suurelt osalt see ka õnnestus, kuigi mitmed jäid ehtvormsilikult tagasihoidlikuks. Kasutan siinkohal võimalust avaldada koostöö eest tänu kõigile kaasalöönud Vormsi autoritele, nende seas Vormsi noormehele Karl Kokale, kelle tabavast pildistusest – Vormsi suveõhtul Läänemeres loojuv Päike (raamatus lk. 154 ) – sai kunstnik Maarika Tang teha raamatule kauni kaanekujunduse. Spuhli ilmunud tööde bibliograafia koostas Kersti Taal. Raamatu toimetas Anneli Sihvart.
Jääb loota, et Vormsi ja üldse rannarootsi etnilise kultuuri üksikasjalikum käsitlus valmiks tulevikus eesti-rootsi etnoloogide ühisettevõtmisega.
