Esimesi andmeid külade ja nende suuruse kohta adramaades saame Taani hindamisraamatu järgi, mille koostasid 1219.-1220. aastal Põhja-Eesti elanikke ristinud Taani ja Saksa preestrid, kes kirjutasid üles kõik külad ja pered ja adramaa suurused.

Selles piirkonnas, kus hiljem asus Sausti mõis, oli kirjas Lateis (Lehtse) küla 3 adramaaga, Pattas (Padiküla) 3 ja Sauthel (Sausti) 3 adramaaga. Hiljem, 1457. a, kui Taani kuningas Cristian I ostis Danhoff Kalffvelt Sausti mõisa, siis oli seal esinenud peale Lechtes küla veel Paydes, Onemecke, Harionoy, Sudanoy külad (mitte veel Veneküla).

1564. a mõisade vakuraamatutes ja 1686. a Harjumaa adramaa revisjonides Sausti mõisa kohta andmeid pole leitud, nähtavasti olenes see mõisade omanikusuhetest.

Vene küla teke

1712. a, pärast Põhjasõda ja katku, kui Eestimaa oli läinud Vene tsaari võimu alla, koostati ülevaade Eestimaa mõisatest.

Neid revisjone nimetati inkvisitsioonideks (lad. k uurimine, juurdlemine). Sausti mõisa maade suurus oli enne katku olnud 21 kasutatud ja 2 tühja adramaad. Katku suri 107 inimest, ainult neljas talus oli veel elus inimesi. Elus olid veel mõned inimesed vabadiku taludes ja ühes Omba talus. J. Põldmäe andmetel oli siis rahvaloenduse järgi Sausti piirkonna taludes elus ainult 23 talupoega, 9 hobust, 11 härga ja 8 lehma.

Põhjasõja ja katku ajal suri Sausti mõisa omanik Bernhard von Sarenberg 1710. a katku ja tema poeg müüs mõisa 1732. a keisrinna Annale. Samal aastal toimus Sausti mõisas ka adramaa revisjon, kus oli kirja pandud Sausti mõisa külana ka Lehtsest vähe suurem Padiküla (Paida).

1744. a on Sausti mõisa külad järgmised: Lehtse (Lechtis), Köstrimaa (Koestrima, nimede järgi võib oletada, et tegu on hilisema Venekülaga, kuna seal elasid juba esimesed venelastest asukad) ja Padiküla (Paide). Aga Vene küla nimetust veel ei esine.

1750. a Sausti mõisa adramaa revisjonis on küladena kirja pandud Lehtse (Lehse), Padiküla (Paida), Nõmme (Nemme), ja Veneküla (Wenne Külla). See peaks olema ametlik Veneküla esmamainimine Sausti mõisa adramaa revisjonis. Elanike arv Lehtse külas oli tugevasti suurenenud ja selle küla põhjapoolsest osast oli saanud Veneküla.

Kui Balti kubermangudele kehtestati pearaha maksu kohustus, siis hakati kirja panema ka kõiki "hingi" hingeloenditesse - mõisade revisjonidesse.

1782. a toimunud hingeloendis- revisjonis on Sausti mõisa Lehtse külas kirjas eraldi venelaste majapidamised, neid on 16%. Vene nimega inimesi oli ka teistes taludes tööl, seetõttu võis olla vene asukate arv palju suurem. Selles hingeloendis ei ole küladest rohkem mainitud kui Lehtse küla, nähtavasti polnud siis külade piirid paika pandud või külade nimed eriti tähtsad. Selles revisjonis on esmakordselt kirjas ka Kiili nimetus - Kuily Jurri, ühes vabadiku peres.

Sel perioodil kuulus Sausti mõis krahv Berend Heinrich von Tiesenausenile. Tema on ise venelastest asukate kohta 1782. aastal kirjutanud nii: "Nad on kõik siin sündinud, kuid ei tea, millal nad siia on tulnud. Oma vanematelt olla nad kuulnud, et nende esivanemad Venemaalt nälja tõttu on siia tulnud ning nad Kadriorgu (see oli keisrinna Anna mõis) asustatud ja kuni Põhjasõda kestis, transporditi nad siinsesse kroonumõisa (Sausti), ja kui keisrinna Anna mõisa selle seaduslikule omanikule, kes Rootsist tagasi tuli, tagasi andis, ja too pärast 5000 rubla eest selle edasi müüs, siis keisrinna Anna andis koos müügilepinguga kaasnenud käsuga uuele omanikule kuberner Löwenthalile mõisa koos kõikide alamatega, sealhulgas seal elutsevate talupoegadega."

Venekülast Kiiliks

Edaspidistes mõisade hingeloendites on kirjas Lehtse külast eraldi Veneküla küla (Russisches Dorf), see on Lehtse küla põhjapoolsem osa (ligikaudu praegune Kiili keskus), kus oli kõige rohkem talusid tühjaks jäänud sõja ja katku tõttu ning sinna siis asustati vene talupoegi ja ka teistest mõisadest toodud talupoegi. Mõisate hingeloendites on kirjas kõik külad, pered, talud, vabadikud ja nende nimed. Täpsemaid andmeid saab Eesti isikuloo keskuse Fred Pussi "Kohaloolisest uurimusest 60323, Lähtse küla kohta 19.08 2006." (Lähtse külaseltsi tellimus) 1835. a said talupidajad endile perekonnanimed. Sausti mõisas oli kirjas talupoegadest umbes üks kolmandik venepäraste eesnimedega talupoegi, nemad said endile ka venepärased perekonnanimed. Selle aasta hingeloendis on kirjas 11 Veneküla talu ja vabadiku peret. Nendes on 7 peres venepärased nimed. Meie talupoegadele jäid tavaliselt nende talukohtade nimed ka perekonnanimeks.

Kohaliku kauaaegse koduuurija Eha Leegi jutustuse ja kirjutuste järgi olevat vene tsaarivalitsus toonud Napoleoni sõdade aegu (19. saj. algul) suured sõjaväeosad ja ratsahobused Sausti mõisa maadele, vastu Kurna mõisa maid. Neid nimetatud sõjaväe harjutusplatsideks. Aastatega olevat seal maa nii ära tallatud, et puud ega rohi polevat enam kasvanud ja neid kohti nimetatud siis "laialagedaks".

Kui sõjavägi sealt ära viidi, jäänud sinna ka endisi vene sõdureid elama, mõisal oli veel tühje talusid ja tööjõudu tarvis.

Peale Põhjasõda, aastatel 1744-1750, oli Sausti mõisa juba asustatud vene talupoegi ja osa Lehtse külast oli saanud juba Veneküla nime. Nähtavasti asusid siis sinna elama ka mõned sõjaväest vabaks saanud vene sõdurid. Täpseid kirjalikke andmeid selle kohta pole leidnud, aga seda näitab 1858. a hingeloend, et järsult tõusis sel perioodil elanike arv Sausti mõisas Vene külas just venepäraste nimedega inimeste osas (osa andmeid EAA Fond 3, fond 1864).

Veneküla mainiti esmakordselt ametlikult küla nimena vene tsaarivalitsuse ajal Sausti mõisa adramaarevisjonis 1750. a. See püsis küla nimena ka esimese Eesti Vabariigi ajal ja enamuse Nõukogude ajast.

21.03.1977. a ENSV ÜN seadlusega nr.11, Saku k/n ettepanekul, tehti muudatusi endiste valla piirkondade nimetustes - Veneküla nimetati Kiili asulaks. See oli ka Kiili ametliku kohanimena esmamainimine.

Sama seadlusega, Saku külanõukogu ettepanekul, muudeti Lehtse küla nimetus Lähtse külaks, põhjendusega, et Järvamaal esineb juba Lehtse nimeline raudteejaam ja küla. Kuigi Veneküla nimetus püsis kohanimena üle 200 aasta, minetas ta täielikult oma tähenduse, sest elanikud eestindusid.

Juba paarkümmend aastat peale esimeste venelaste sinna asumist, kui parun von Tiesenhausen 1782. aastal neid päritolu kohta küsitles, ei teadnud need venelased suurt midagi oma päritolu kohta. Elati koos eesti talupoegadega Sausti mõisa rentnikena tsaarivalitsuse ajal, Eesti Vabariigi ajal talu peremeestena või vabadikena ja nõukogude ajal kolhoosnikena.

Külas enamus inimesi vene keelt ei osanud. Ainult mõned vanemad mehed, kes olid tsaari sõjaväes käinud või rohkem koolis seda õppinud, said sellest vähe aru. Perekonnanimede eestistamise aegu võeti omale ka eestipärased nimed, ja keegi pole vist uurinud, kas Sausti mõisa esimeste vene asukate otseseid järglasi selles piirkonnas veel on.