Tegelikult algas kõik varem kui 2008. aastal. Algas palju varem – siis, kui inimpõlv tagasi hakati Vääna-Jõesuu kanti suvila- ja aianduskooperatiive rajama. Vesi pere tarbeks või peenarde kastmiseks vinnati siis vändaga sahtkaevust või saadi paremal juhul naabri puurkaevust. Samamoodi oli reovee ärajuhtimisega – see läks kas kogumiskaevu või...

Nüüd on paljud tolleaegsed majakesed tõsisteks häärberiteks kasvanud, saunsuvilatest saanud uhked eramud. Mis aga muutunud pole, on paikkonna veevarustus. See käib ikka vanaviisi, vändaga. Kuigi arvestuse järgi elab selles kandis alaliselt või mõnes majas ka ajutiselt 3355 peret – täpselt nii palju on kinnistuid.

Oodatakse allkirju

Vallavanem Kaupo Rätsepp: “Selle paikkonna veeprobleemide lahendamiseks tegi vald esmakordselt KIKile taotluse 2004. aastal. Siis koos Keila, Saue ja teiste valdadega. Projekti nimeks oli Vääna jõgikonnna veemajandusprojekt. See projekt paraku ei realiseerunud.”

Vallavalitsus ei jätnud aga jonni. 2008. aastal esitati uus taotlus. Siis ainult oma valla nimel. Harku vald võttis ka kohustuseks – nagu Euroopa Liidu rahadest finantseeritavate projektide puhul ikka võtta tuleb – rahastada omalt poolt veetrasside rajamist 16,2% ulatuses ehk 62 miljoni krooniga. See taotlus kiideti ka heaks.

Harku vald saaks Vääna- Jõesuu kandi külad, täpsemalt Suurupi, Vääna-Jõeuu ja Viti varustada vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Seda Euroopa Liidu rahadega, aga...

Kaupo Rätsepp: “Meile seati üks tingimus. Kaks kolmandikku kinnistute omanikest peab andma nõusoleku trassiga liitumiseks.”

Praeguseks on nõusolekut kinnitanud umbes pooled maaomanikest, puudu on veel 16% allkirjadest ehk 560 kinnistuomaniku nõusolek. Tähtaeg aga läheneb – KIKis oodatakse valla kinnitust projekti elluviimiseks märtsi lõpuks. Siis peavad allkirjad koos olema.

Kaupo Rätsepp: “Ümber ei saa ainult meie vallale antud aeg. Ümber saab hoopis enam – otsa saab meie üleminekuaeg Euroopa Liiduga ühinemisel. See tähendab, et alates 2015. aasta lõpust Euroopa tõukefondidest enam selliseid projekte ei rahastata.”

Liitumine tasuta

Brüssel, nagu vanasti ka Moskva, pisaraid ei usu. Eriti nüüd, mil endal eurovarud kuivavad, rahamured kasvavad. Tuleb teha nüüd ja kohe, või jääbki see projekt tegemata.

Kaupo Rätsepp: “Sellepärast ootamegi inimestelt kiiret tagasisidet. See oleks suurim rahasumma, mis Harku valda eurorahadest tulnud on. Kindlasti üks suurimaid toetusi ka Harjumaale.”

Mida tähendab aga kinnistuomanikule allkirja andmine projekti toetuseks?

Kaupo Rätsepp: “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine on kõigile vallakodanikele tasuta. Kes vallakodanik ei ole, peab liitumise eest maksma 6000 krooni. Samas võib igaüks koos liitumissooviga saata ka avalduse vallakodanikuks saamiseks – nii et kõigile soovijaile on see praktiliselt tasuta. Tuleb maksta ainult veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse eest ühistrassist oma eramuni. Spekuleerida ei taha, aga ütlen et summa jääb vahemikku 10 000-20 000 krooni. Olenevalt kaevendi pikkusest.”

Mida selline ühistrass aga inimesele, piirkonnale, tervele vallale, tervele Euroopale annab, et seda rahastama peaks?

Kaupo Rätsepp: “Inimesele, perele tagab see kvaliteetse joogivee – igal kellajal, iga ilmaga. Ja reovee äravoolu. Paikkonnale puhtuse, reovee keskkonnanõuetele vastava utiliseerimise. Vallale – võimalused edasiseks arenguks, detailplaneeringute edaspidiseks kehtestamiseks. Vastasel juhul jäävadki need piirkonnad igavesti “aianduskooperatiivideks”, potipõllumeeste pärusmaaks vändaga kaevu ja loodust reostava reoveemahutiga. Pealegi – sõiduteed, mille alt või kõrvalt trass kulgeb, saavad ehituse käigus korralikuma katte. Meile kõigile tähendab aga projekt, et meie merevesi, meie ilusad liivarannad jäävad puhtaks. Kõigil on hea meile külla tulla, ükskõik millisest riigist Euroopas.”

Kraan jääb kuivaks

Ikka aga tekivad küsimused nagu roostes veetilgad vanast kraanist... Kas inimeste endi puurkaevud peale liitumislepingu allkirjastamist suletakse?

Kaupo Rätsepp: “Reeglina ei pane puurkaeve keegi kinni, kuigi mõnes kohas võidakse vee kasutust piirata. Inimesel peab jääma valida, millist vett tarbida – kohaliku puurkaevu vett näiteks aia kastmiseks, veevärgi vett aga oma tarbeks.”

Kraan aga tilgub: valla investeering koos OÜ Strantumiga on 62 miljonit krooni. Kust see raha tuleb?

Kaupo Rätsepp: “Praeguseks on projekti maksumus 380 miljonit krooni. Sellest 16,2% ehk 62 miljonit krooni on valla ja OÜ Strantum poolt panustatav osa, mis ei tule korraga välja käia. Meie 200 miljoni kroonise eelarve juures me leiame selle raha. Osaliselt tuleb ka laenu võtta.”

Kraan nagu olekski kuivaks saanud. Aga mitte lõplikult. Üks pisike piisk on veel. Kui vald ikkagi ei ühine, mis siis kõige mustema stsenaariumi järgi juhtuda võib?

Kaupo Rätsepp: “Suur rahaline toetus, suurusjärgus 5000-6000 eurot kinnistu kohta, jääb saamata. Aga mis kõige hullem – inimpõlv tagasi rajatud reovee mahutite kasutusiga hakkab läbi saama. Vaevalt Keskkonnaamet enam uute rajamiseks loa annab. See aga tähendab – ka veekasutuseks pole enam luba.”

Kraan ongi kuiv. Ja võibki kuivaks jääda. Igaveseks.
_________________________________________

Ühine ja sõida muretult reisima
• Veel on projektipiirkonna kinnistuomanikel võimalik anda oma panus projekti õnnestumisse ja saata OÜ-le Strantum küsitlusleht oma arvamusega.
• Vald koos OÜ-ga Strantum loosib kõigi, hiljemalt 30. märtsiks 2011 liitumissoovi avaldanud elanike vahel välja 2 Estraveli kinkekaarti summas 1000 eurot. Kaardi kasutamise aeg – aasta 2011. Piirkond – piiramatu. Enne võidu kättesaamist peab kinnistuomanik olema end registreerinud Harku valla kodanikuks.
• Lisaks rajatakse kolmele liitujale tasuta trassid ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist eramuni.
• Loosimine toimub 31. märtsil.