Külade kants: 888 elanikuga omavalitsuses on 87 küla
Eesti inimesed koonduvad suuremate linnade ümber - seda võib näha vastavaldatud rahvaloenduse tulemustest. Nii kahaneb elanikkond mujal, nii väikemates linnades, valdades, alevikes kui külades. Seega pole ime, et mõni paik, kus varem elu sees oli, on sootuks inimesteta jäänud. Eesti väikekülade kants on Võrumaa. Nii on näiteks Rõuge vallas üle saja küla, Meremäe vallas elab aga keskmiselt 10,2 inimest ühes külas.
Kõrgessaares on 58 küla
Eestis on mõned paigad, kus on külasid rohkem, tihti on siin ka enam neid külasid, kus elanikke on üks või null. Nii on ka näiteks Kõrgessaare ja Meremäe vallaga, mis asuvad Eesti eri otstes.
Kõrgessaare vald asub Hiiumaa loodeosas ning siin on 58 küla. Vallas elab viimase rahvaloenduse andmetel pisut üle tuhande inimese. Seega pole ime, et siin on ka tibatillukesi külasid. Kaheteistkümnes neist elab alla kahe inimese.
„1997.aastal taastati Kõrgessaare vallas endised külad. Juba sel ajal oli osa külasid ilma elaniketa, nagu Sülluste, Viitasoo jne. Meil on 58 küla ja 1 alevik. Kõikides külades peale Sülluste on elamud (suvilad), aga mitmetes külades pole püsielanikke, külades elatakse ainult suvekuudel," rääkis Kõrgessaare vallasekretär Ludmilla Träder.
Meremäele taastati 57 küla
Meremäe vald asub Kagu-Eestis, Venemaa piiri ääres. Rahvaloenduse andmetel elab siin 888 inimest, külade arv on 87. Keskmine elanike arv külas on seega veidi üle kümne. Nõukogude ajal oli siin vaid 30 küla, taasiseseisvumisel hakati taastama vanu eestiaegseid külasid ning siis kasvas nende arv pea kolmekordseks.
"Kui 1990ndatel aastatel hakati taastama endisi eestiaegseid külasid koos nimedega, siis pea igas pisipiirkonnas on ka nimi taastatud. Selge see, et hajaasustusega alal ongi olukord numbriliselt selline, et 21-s külas on 0-6 inimest.
Eks igale külale on omane ka kindel inimestega seotud lugu. Nii et kui tahta selgitada situatsiooni, kus külas on 0 või 1 elanikku, siis peaks lähenema iga küla loole läbi konkreetse talu ja inimese," ütles Meremäe valla arendusnõunik Pille Malkov.
Kiisler: üllatusi ei ole
„Rahvaloendus näitab väga objektiivselt neid muutusi, mis Eesti rahvastiku paiknemises on toimunud. 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli selliseid külasid 80, nüüd on 22 võrra rohkem. Selle kõrval on oluline teadvustada, et Eestis tervikuna on nii ränne kui iive negatiivne. Nii et ei maksa teha üllatunud nägu, kui see on nii ka meie külades, valdades, linnades. Ja ei tea mina ühtegi riiki, kus linnastumist ei toimuks, pigem on see tempo paljudes kohtades oluliselt kiirem. Küll aga seab see riigi ette terve rea väljakutseid, kuidas muutunud oludega kohaneda," rääkis regionaalminister Siim Kiisler.
Küla nimel on tähendus ilma inimestetagi
„Kui nüüd vaadata selle küsimuse praktilist poolt, siis küla ja küla nimi ei tähista Eestis ainult asustusüksust, vaid on ka kohanimi. Sageli on sellel väga pikad traditsioonid ja ajalugu. Lihtsustatult öeldes on terve Eesti ära jagatud erinevate asustusüksuste vahel, nii et ei saa olla lihtsalt mingit maatükki, mis ei kuulu ühegi linna, alevi, aleviku või küla alla. Piirkonna identifitseerimiseks on see külanimi jätkuvalt sobiv, kuigi seal alaliselt võib-olla ei elata. Nii et ei arva mina küll, et seda väljakujunenud traditsiooni, identiteeti peaks nüüd jõuga lõhkuma hakkama," rääkis Kiisler.
