Maanteeameti tellimusel ehitati Varbola külas kaks uut silda ja 1,27 km pikkune kergliiklustee, mis algab TallinnaPärnu maanteelt ja ulatub Balteco tehase väravani. Uus maanteesild on endisest laiem - sõidutee laius 6,44 m - ja nüüd võib sellele mõlemast sõidusuunast korraga peale sõita. Jalakäijate jaoks on 3 m laiune omaette sild. Projekti kohaselt ehitati kooli juures olevale ülekäigurajale lai tõkis, mis sunnib sõitjaid hoo maha võtma. Need on kõik äsja lõppenud töö plussid, aga Varbola rahvas ei ole valminud tööga siiski rahul.

Jah, haljastus on veel tegemata ja tee ääred korralikult silumata, see jääb vaegtööna ootama järgmist kevadet, tähtaeg on mai lõpus. Kohalikule rahvale teeb kõige suuremat meelehärmi, et kergliiklustee on kaetud pehme freespuruga, mitte asfaldiga, nagu algul oli kavandatud.

Tellija esindaja, maanteeameti Põhja regiooni hooldeosakonnast Kalmer Helgand rääkis, et algne projekt läks kevadel muutmisele. Ta arvas, et kui inimesed poleks teadnud esialgset varianti, ei oleks ehk praegust nurinat. Helgand väljendas isiklikku arvamust, et objekti maksumust silmas pidades olnuks õigem kergtee kohe asfalteerida, aga maanteeamet kasutab praegu taoliste objektide puhul odavamaid lahendusi. Raplamaal on freeskattega kergliiklustee ka Alu tee ristist Rapla bussijaamani tulev lõik, selle kohta ta nurinat kuulnud ei ole. Lohutavalt räägiti, et pehme teekate tiheneb talve jooksul ja enam ei jää selle sisse jalajälgi, nagu praegu võib hõlpsalt teha.

 „Me lootsime saada asfaltkattega teed, et saaks ka rulluisutada. Külarahvas andis oma maaribasid üldiseks hüvanguks peamiselt tasuta kergtee alla ära ja tunneb end nüüd petetuna. Oleme väsinud võitlemast, aga seda asja me nii ei jäta," rääkis Rita poes töötav Helve Riitsaar.

Töö vastuvõtuaktile vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Margus Vaher oma allkirja ei pannud, vaid kirjutas selle asemel eriarvamuse: et teekate on ebastabiilne. Seetõttu ei nõustu vald seal ka talvise lumelükkamisega (kuigi algselt on teehoolduse osas kokku lepitud) - paratamatult on oht teekatet rikkuda ja siis tuleks korrastustööd juba valla kanda. Vaheri sõnul tuleb maanteeametiga edasiste sammude üle hakata nüüd läbirääkimisi pidama.

Objektijuht Maksim Sarajev rääkis ehitajate raskustest: osa tööaega ampsas algul ära projekti muudatuste tegemine, nii et alustada sai alles juuli keskel, lõppaeg oli endiselt 31. oktoober.

Skanska esindajad tunnistasid, et neil läks kiireks, aga nad ei olnud väga rahul ka alltöövõtja Roadleri töö kvaliteediga. Praegu on Varbolas küll korralikud sillad ja jalakäijatel turvaline omaette tee, aga rõõmu viimasest kahandab säästurežiimis ehitatud kergliiklustee.