Külas Sankt-Peterburgis – Venemaa iidses pealinnas
Peterburi asub Neeva jõe suudmes
Soome lahe idasopis. Linna kaugus Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km. Nimekuju Sankt-Peterburg kinnistus peale Peeter I surma.
1991. aastal toimus rahvahääletus, kus 54 % hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleb tagastada esialgne nimi. Varustatuna nende teadmistega, seadis Lasila - Uhtna ühisseltskond sammud ida poole. Tegelikult oli tegemist küll bussiekskursiooniga, aga see selleks. Mõtte algatajaks oli meie kahe kooli ühine vene keele õpetaja Rimma Polonskaja. Tema ülesandeks jäi ka kodutöö, ehk siis eelinfo hankimine - mida võiks ja peaks kahepäevasel külaskäigul idanaabrite juurde kindlasti nägema.
Miks just Sankt-Peterburg?
Aga miks ka mitte? Tavaliselt trügitakse lääne poole või siis soojale maale, aga et tegu oli põhimõtteliselt lõpureisiga, oli see võimalus nelja aasta jooksul omandatut (vene keelt õpitakse põhikoolis alates 6. klassist) kinnistada.
Milline oli reisikava?
1. päev Väljasõit varahommikul, piiri ületamine ja peale paaritunnist sõitu jõudmine Peterburi. Soojenduseks Peterburi meremaailm ja vene kunsti muuseum. Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi: Peterburi elu keskpunkt - Nevski prospekt, Iisaku katedraal, Talvepalee väljak, sillad, paleed. Ööbimine hotellis.
2. päev Peterhof - Tsaari-Venemaa kunstipärl, mille Ülemine aed ja Alumine park on pargikunsti tõelised šedöövrid, mis meelitavad turiste jalutama alleedel, imetlema vaadet merele ja nautima üle 150 purskkaevu ja 5 suure kaskaadi vetemängu. Õhtuks jõuame koju.
Unustamatum elamus?
Loomulikult Peterhof, purskkaevude pealinn. Ajaloost on teada, et Euroopast naasnud Peeter I otsustas 1714. aastal rajada Peterburi lähedale residentsi, mis oma luksuslikkusega maailma hämmastaks ja kuulsa Versaille'gi varju jätaks. Säilinud paberid ja joonised annavad tunnistust, et tsaar pani ise paika nii üldplaani kui ka paljude ehituste ja purskkaevude kujunduse ning veevarustuse detailse lahenduse.
Purskkaevude pealinna fantastilisi vaateid tulevad igal aastal imetlema sajad tuhanded turistid kogu maailmast. On päris ükskõik, kas tulla mere poolt lossi suunas või lossi poolt mere suunas, kas jalutada pargi all- või ülaosas, ida- või lääneosas - vaatepilt on kõikjal ühtmoodi kaunis. Tegelikult on Peterhof Sankt-Peterburgi eeslinn ja paljud teavad seda paika hoopiski Petrodvoretsina.
Reisi kõrghetked?
Nagu juba öeldud, on Peterhof purskkaevude park - kindlalt pürgiv maailmaimede hulka. Peterburis on kullasäras kirikute-paleede rohkus ja maailma sügavaim metroo. Seda me siis veel ei teadnud, aga rappuv ja mürisev metroorong pani mõtlema vahemaade, kiiruste ja maapõues toimuva elu üle.
Kuidas vene keelega hakkama saadi?
Hästi. Rohkem oli arvutamist rahaga. Rublade numbrid tundusid nii suured €urodega võrreldes!
Kingitused kodustele?
Suveniiriks traditsioonilised matrjoskad, Oravakese kommi, Nu pogodi multikaid ja palju erilisi muljeid.
Mida öelda kokkuvõtteks?
Iga reis on eriline, olgu see siis läände, itta, põhja või lõunasse. Igal reisil me õpime midagi, kogeme midagi, näeme ja kuuleme ning talletame selle tuleviku tarbeks. Mina isiklikult käisin Sankt Peterburgis viimati 2002. aastal - samuti klassi lõpureisina. Tollal valimistus linn oma 300. aastapäevaks. Paljud kaunid kohad olid siis tellinguis. Toona olid minuga kaasas Kaspar Kallip, Mario Liima, Priit Viirg ja paljud teised. Usun, et neilgi on sellest reisist head mälestused.
