Hiljuti selgus, et tiik asub Natura 2000 alal ja on kaardile kantud looduskaitsealuse harivesiliku püsielupaigana. "Kuna külaseltsi üks põhikirjajärgne eesmärk on ka loodushoiu ja heakorra edendamine, tekkiski külainimestega mõte ajalooline tiik taastada," rääkis mees. Kirjutati projekt, saadi rahastus ning tiigi taastamistööd hetkel juba käivadki. Projekti toetab ka Värska vallavalitsus.

Harivesilik

Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume sisalikku meenutav kahepaikne. Nahk on harivesilikul kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranž, mustade laikudega.

Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud. Oluline on ka see, et need asuksid rühmiti üksteise lähedal, nii et nende  vahekaugus ei ületaks 500 meetrit - vahemaad, mida harivesilik suudab maismaal läbida.

Huvi korral loe rohkem Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.