Kõigepealt sõitsime Mahtra külla Raba tallu, kus meid ootas oma kaunis koduaias Terje Luik. Aed oma mitmete erinevate osadega oli imekaunis. Uskumatu, mida on suutnud inimene vähem kui kümne aasta jooksul korda saata! Enne kui jõudsime aias ringkäigu lõpetada, hakkas korralikult sadama. Mahtra mõisaõuel ei tulnud me bussist väljagi, vaid kõnelesime poolteise sajandi tagustest sündmustest bussis ja vaatasime aknast. Siis tuli Atla- Eero kõrts ja Mahtra talurahvamuuseum, kus oli meiesugustelgi palju vaadata, kuigi muuseumis on harjutud ekspositsiooni tutvustama just lastele. Seejärel ronisime Varbola linnamäel, vaatasime Alu mõisat, sõime Raplas lõunat, külastasime Puraviku sepikoda ning suundusime Tarsi turismitallu. Rabamatka marsruudi pikkuse valis igaüks endale jõukohase, aga üksikud läbisid laudtee kogu pikkuse. Lõpuks jäime sealgi vihma kätte.

Alati ei pea minema kuhugi kaugele, sest ka kodu lähedal on palju huvitavat.