Juba ainuüksi mõte kosmilisest külmast paneb õlgu väristama. Hing hirmust värisedes astun kapslisse, ainult pea jääb välja paistma. Kiiresti langeb kapsli temperatuur, külm tungib juba õige sügavale lihastesse, natuke veel ja oleks tahtnud külma käest minema pageda. Protseduur aga saabki läbi, aeg mis tundus venivat, oli siiski vaid paar minutit pikk.

Kapslist pääseda on tore!

Keha õhetab mõnusasti, lihased tunduvad nõtkemad ja liigesed paindlikumad olevat! Ja see tohutu energia, millest meel ja keha pakatavad! Selline võiks olla algaja külmravi-katsetaja kirjeldus oma esimesest kogemusest krüosaunas.

Maailmas on ülikülmravi juba aastakümneid edukalt kasutatud nii haiguste raviks kui ka tervise ja heaolutunde säilitajana. Ülikülmravi on saanud alguse Jaapanist 1970ndate lõpus, õige kiiresti levis see ka Euroopasse.

Eestis alustati ülikülmraviga 1988. aastal, selle ala pioneeriks Eestis on reumatoloog dr Tõnis Päi. Külmkambrite kõrvale ilmusid varsti ka külmakapslid, kus pea jääb välja – ei pea kartma pimedust ega ruumikitsikust. Liiges- ja seljahaiguste ravi kõrval hakati külmaravi rakendama ka sportlaste ettevalmistus- ja taastusperioodil. Sellest ajast pärineb ka termin krüosaun. Ülikülm avaldab inimesele vapustavat noorendavat efekti ja võimaldab vabaneda paljudest vaevustest.

Mis siis ikkagi toimub kehaga ülikülma käes?

Krüosaunas toimub lühikese aja jooksul nahatemperatuuri muutus: protseduuri ajal langeb nahatemperatuur normaalselt 32–34 kraadilt 2–4 kraadini, protseduuri lõppedes tõuseb lühiajaliselt 37 kraadini ja siis normaliseerub.

Selline naha reaktsioon lükkab sisse terve kaskaadi biokeemilisi protsesse – verevarustus tõhustub, ainevahetus intensiivistub, nn õnnehormoonide ja teiste kehaomaste stimulantide tootmine suureneb, immuunsüsteem aktiviseerub, valu leevendub. Need positiivsed reaktsioonid kestavad 1,5–3 tundi protseduuri järgselt. Biokeemiline protsess on rohkelt energiat tarbiv, sellega põhjendatakse rasvkoe vähenemist krüosauna kasutajatel.

Tulenevalt eelpool kirjeldatud protsessidest on ülikülmravi järel nahk pinguldunum, lihas- ja liigesvalu leevendunud, liigeste liikuvus paranenud, väsimus kui käega pühitud, keha täitunud energiast. Toimest immuunsüsteemile on täheldatud ülikülmravi kuuri läbinutel viirus- ja külmetushaigustesse nakatumise vähenemist, kroonilise põletikulise liigeshaiguse põdejatel haigusatakkide vähenemist. Eriti rõõmustab naisi kehakuju paranemine, kuna nahk on prink ja tselluliit näitab vähenemise märke.

Külmaravil ei ole vanusepiiranguid ega olulisi vastunäidustusi. Siiski, ülikülmravi ei tohi teha ravimitega mittekompenseeritud vererõhu- ja südamehaiguste, külmaallergia, valgesõrmuse sündroomi ja insuliinravil oleva diabeedi korral. Huvi korral annab Viimsi Tervise arst soovijale lahkelt nõu ülikülmravi sobilikkuse kohta.

Näidustused krüosauna külastamiseks

  • Liigeshaigused (nii kulumisest kui ka põletikust tingitud), liigeste jäikus ja piiratud liikuvuse ulatus.
  • Lülisambahaigused (osteokondroos, lülisambaliigeste kulumushaigus, lülisambakanali ahenemine, radikuliit,
  • krooniline seljavalu).
  • Tselluliit, naha ealised muutused.
  • Teatud nahahaigused (ekseem, seborröa, allergiline nahakahjustus).
  • Traumajärgne liiges- või lihasvalu, nihestus, lihasvenitus, verevalum, turse.
  • Väsimus, meeleolulangus.
  • Sportlastel jõu ja kiiruse suurendamine, sportliku vormi parandamine, koormuste järgne lõdvestumine.