Käesoleva aasta reis algas Rõugest Eesti Ema monumendi juurest, jätkudes Rogosi mõisa külastusega. Edasi peatuse ja lillede panekuga Elsa Maasiku sünnikohta tähistava mälestuskivi juurde. (Vastseliina kiriku juurest paar kilomeetrit edasi.) Pärast tutvumist linnuse ja Piiri kõrtsi restaureerimistöödega läks reis endise Obinitsa kooli juurde, kus peale alla järvele vaatava lauluema Taarka kuju on rajatud lausa memoriaal juba manalasse varisenud lauluemadele: Taarka ümber asuvad väiksemad mälestuskivid lauluema nime ja sünni- ning surmadaatumitega. Kogu kompleks säras varasügiseses päikesekullas ja sundis lugupidamisega tegema kummarduse neile, kes selle on rajanud.

Mõningase vaidluse järel otsustasime ikkagi ära käia ka Koidula piiripunktis, mille valmimise järel saab ka kagueestlane taas meelde tuletada kiire ja mugava rongisõidu rõõme. Eriti kaugele meid ei lastud, kuid veendusime, et ettevõte on suurejooneline! Tore, kui ta ka ikka ükskord valmis saaks.

Reisi lõpp-punkt oli Värska Söögitare (ei tea, kas sai õige nimi?), kuhu on tellitud lõunasöök. Väga maitsev kapsasupp, tükk kooki ja kohv. Tänutäheks laulsime mõned Võru kandi laulud (meil olid pillimehed ka kaasas) ja siis algas kojusõit.

Märkimata jäi, et enne Vastseliinat saame n-ö programmiväliselt külastada perekond Urmas Johansoni poolt imekenasti restaureritud ja haljastatud vana talu. See oli aiasõpradele elamus omaette.

* * *

2011.a kultuurireis on planeeritud marsruudil Antsla, Sangaste, Karula. Nii et kohtumiseni!