Kultuuritöötaja: kui valla inimesed kokku käia ei taha, raugeb ka eestvedajate jõud
Märtsikuine paastumaarjapäev möödus ilma ühegi osalejata. Kui eelmisel aastal oli seal kohal üle 20 naise, siis selle aasta nulliring oli suur ehmatus - kas tegin midagi valesti? Kevadtalgutel Kõo külas oli osalejaid veidi üle kümne. Neid, kes kaugemalt piidlesid või siis kardinaid kodudes ette tõmbasid, tunduvalt rohkem. Kõo küla on ju meie kodu - kas siin ei ole vaja koristada ja kas seda ei või koos teha - saab ju kiiremini!
Emadepäeva kontserdi otsustasime teha teisiti - kuna oli toimunud solistide võistlus, siis kontserti ei plaaninud. Teeme ühislaulmise - mõeldud, tehtud. Ning tegimegi - peale korraldajate oli kohal 2 koolipoissi ja 1 naisterahvas. Meid oli viis! Laulsime ikka, sõime kommi ka ning olime õnnelikud nende üle, kes kohale tulid. Kui noortetuppa oli registreerinud osalejaid paar päeva enne TänaÖöselMeEIMaga vol 3 ainult 1 noor, otsustasin ettevõtmise ära jätta. Hiljem selgus, et tulijaid oleks olnud, aga registreerimist minuni ei jõudnud. Samamoodi plaanisime eakate väljasõidu augustis suure bussiga - õnneks jäi arv selliseks, et huvilised väikesesse bussi ilusti ära mahtusid. Vastasel juhul oleks ka need huvilised reisist ilma jäänud, sest tühja bussiga pole mõtet sõita .
Viimasele noortetoa ettevõtmisele oli sama päeva hommikuks kirjas 5 noort, õhtul saabus kohale siiski 12. Kui olen sündmuse kordaminekuks kutsunud külalise väljastpoolt valda, siis on päris piinlik, et osalejate arv jääb alla kriitilise miinimumi. Omaette toimetades pole see nii oluline - sügise tervitamisel oli meil ka kolmekesi mõnus moosi süüa ja käsitöötoas esimesi sellesügisesi kangakudumisharjutusi teha. Erinevate treeningute planeerimisel on mure jätkuv - kui treener tuleb kaugemalt ja huvilisi on vähem kui 10, siis ei ole mõtet treeneri käimisel. Kulub liigselt kütuseraha ning närvirakke mõtte peale, kas täna treenin kahe inimesega või saan ikka seltskonna kokku. Ning taas lõpeb mõne treeneri ind ja huvi kohale tulla... Hetkel on suurim mure zumba treeninguga - kuigi osalemislubajaid on, kohale nad millegipärast ei tule. Detsembrikuuni vaatame, kui ikka kümneni ei jõua, siis peame lõpetama.
Pilistvere rahvamajas tantsuõhtuid sel aastal osalejate vähesuse tõttu enam ei tule. 40 inimest suures saalis - tundub, nagu neid ei olekski. Jalga sai keerutada 26. oktoobril ja veel 30. novembril, aga see on ka kõik. Aastavahetusel peab peopaika mujalt otsima - Pilistvere rahvamaja on sel ööl suletud.
Minu kõrvu ei ole kostunud nurinat, et meil midagi ei toimu. Aga ma ei üllatu, kui varsti kostub, sest ettevõtmisi võib vähemaks jätta küll. Mõnikord on meie minekutel ja mitteminekutel põhjendused, aga kas võime kätt südamel hoides öelda, et need lihtsalt vabandused ei ole? Loll on ju see, kes vabandust ei leia... Kui huvi ei ole - miks siis üldse? Kui poest jäätist ei osteta, siis mõne aja möödudes seda seal enam ei müüda. Kui Kõo valla inimesed kokku käia ei taha, siis raugeb ka eestvedajate jõud. Mõelge sellele ja leidke mõnikord põhjus ning vabandus tulemiseks.
