Kultuuriuudised: esimesel suvistepühal täitub 130 aastat esimesest rahvapeost Läänemaal
Artikli autor, professor Martin Anderson alustab lugu mainides Rumesseni esinemisi pianistina, teeb lühikese ülevaate õppe- ja loometeest ning peatub põgusalt tema tegevusel Eesti iseseisvuse taastamisel Eesti Kongressi ning EV Riigikogu liikmena. Seejärel viib artikli autor jutu Rudolf Tobiasele ja tema suurteose, oratooriumi „Joonase lähetamine" noodimaterjali ettevalmistamisele ja ettekannetele Eestis, Saksamaal, Rootsis, Taanis ja Venemaal. Meie koduküla kalmistul puhkava Eesti muusika suurkuju Rudolf Tobiase oratooriumi nimetab artikli autor „üheks meie aja inimmõistuse suurimaks saavutuseks."
Teatavasti täitub käesoleva aasta 28. mail 140 aastat Rudolf Tobiase sünnist. Sirelite õitsemise aegu saab selle suurmehe sünniaastapäev Kullamaal väärikalt tähistatud. Norra plaadifirma „Jazzaggression Records" andis käesoleva aasta 19. jaanuaril välja Eesti tuntuima jazztrompetisti, arranžeerija ja helilooja Jaan Kumani instrumentaalansambli vinüülkogumiku.
Plaadile on koondatud 7 parimat jazz-funk stiilis lugu, mille Kumani ansambel lindistas aastatel 1973 - 1976. Jaan Kumani juhatatud instrumentaalansambel oli stuudioprojekt, kus mängisid Tiit Paulus, Lembit Saarsalu, Helmut Aniko, Peep Ojavere, Toivo Unt, Aldo Meristo, Heiki Kalaus ja käesoleva kirjatüki autor, kuid koos ei andnud ansambel kunagi ühtegi avalikku kontserti. Vinüülplaati pressitakse 500 eksemplari ja seda levitatakse üle maailma. Lood on ümber võetud vanadelt stuudiolintidelt ja uuesti remasterdatud.
Tänavu, esimesel suvistepühal täitub 130 aastat esimesest rahvapeost Läänemaal, mille korraldajaks oli Eesti Aleksandrikooli Kullamaa abikomitee, eesotsas ühenduse presidendi, sepp Karl Bleimanniga. Esimese Eesti rahvusliku liikumise tähtsus oli eesti ühiskonna ärkamises ja äratamises, tema eetilises ja poliitilises kujundamises määratu suur. Kullamaa abikomitee pidu „Aleksandrikooli heaks" toimus 7. juunil 1883 Sillal, kaupmehest veskiomaniku Johannes Bückoffi tänaseks igavikku haihtunud veskitoas.
Peeti kõnesid, laulis Kasti segakoor Märjamaa kihelkonnast, mängis Roodi pasunakoor Pärnu- Jaagupi kihelkonnast. Kullamaa tegelaskonna toodi lavalaudadele Friedrich Edelbergi ja Aleksander Mohrfeldi „kentsakas-hull näitemäng „Nujuni kosjakaup ehk Naene oheliku otsas" See oli esimene kord Läänemaal, kus teatritükki esitati avalikult eesti keeles. Tänavune kunsti- ja muusikapidu „Helisev Kullamaa" on pühendatud eelpool mainitud rahvapeole.
Linda Sammet, Rudolf Strööm ja Eduard Einmann olid klassikaaslased omaaegses Silla koolis.
Lindast sai kauaaegne ja väga lugupeetud eesti keele - ja kirjanduseõpetaja. Eesti Rahva Muuseumi arhiivis on üle 500 lehekülje Linda Sammeti poolt kirjutatud käsikirju elust Kullamaa kihelkonnas.
Enne kui Nõukogude võim Rudolf Ströömi 1945 10. aastaks Siberi vangilaagrisse saatis, jõudis see alati rõõmsameelne mees olla 1930 - 40-ndatel Kullamaa seltsielu aktiivsemaid tegelasi. Tema kanda olid Kullamaa Näiteringi lavastuste tähtsamad rollid, mängida Kullamaa Muusika Seltsi orkestris, organiseerida Kullamaa Põllumeeste Seltsi Noorteosakonna tööd ja asutada Kullamaa Koduloomuuseum. Viira-Mihkli talus Laukna külas sündinud Eduard Einmannist sai maalikunstnik, akadeemik ja professor.
Neid kolme klassikaaslast ühendab 2013 aastal üks ühine number - 100.
Nimelt möödub tänavu 100 aastat kunagiste Silla koolilaste Linda Sammeti, Rudolf Ströömi ja Eduard Einmanni sünnist. Linda ja Rudolf puhkavad Kullamaa surnuaias, Eduard Tallinna Metsakalmistul.
Kullamaa vallas on tulemas üritus tähistamaks nende tegusate inimeste 100-ndat sünniaastapäeva.
