Kumna mõisast saab tulevikus kohalik kultuuripärl
Viimati kirjutas vallaleht mõisahoonest detsembris 2011, kui seda külastasid jõuluretkelised. Toona näitas omanikfirma Loodustoode OÜ tegevdirektor, mõisa arendaja Raivo Kalve madala tiiva ruume. Kahekorruselises osas käisid ehitustööd ja ruumid polnud veel näitamisvalmis.
Üle kahe aasta hiljem ehitamine-restaureerimine jätkub. Kuid mõne etapi lõpp on juba näha. Raivo Kalve vabandab kõigepealt, et trepid ja põrandad on tolmused ning teise korruse suure saali lae all on tellingud. Kuid sellegipoolest saab maja vaadata.
"Töö on käinud mõisas kümmekond aastat. Kõigepealt panime peale korraliku plekkkatuse. Seejärel valati vahelagi. Varasem oli puust ja hävines juba tükk aega tagasi. Nüüdne on betoonist," rääkis Kalve. Viimane suurem uudis on see, et nii madalas tiivas kui saaliosas on sügisest sees ka korralik küte. Täpsemalt hoiab kivihoonet soojana maaküte. Taastatud on ka üks esimese korruse kamin.
Põhjalikud tööd
Kuid kahjuks pole head ilma halvata. Soojus kuivatab sajandivanuseid kiviseinu ning uhub välja soola. Kalve sõnul on esimesel korrusel näha randid ja kristalsed kihid. Kuidas murest võitu saada, pole tänaseks selge. "Võibolla peab hakkama vundameti kuidagi isoleeerima või hoopis välja kaevama," ütles mees.
Samas läheb saalis pilt iga päevaga aina ilusamaks. Seinad on siledad ning suures osas krohvitud. Välja on puhastatud või puhastamisel sambad. Taastamist ootavad nende kapiteelid. "Kokku on sambaid trepisissekäigu juures neli. Ja vastasseinas samuti neli. Ühe kapiteeli võtsime maha ja praegu on see taastamisel," lisas Kalve. Praegu valitakse värve ning tehakse ettevalmistusi ka saali karniiside taastamiseks.
Mõisa korrastamist on toetatud Leader-programmidest. Tellija on arendamiseks loodud MTÜ Kumna Mõis ning töid on teinud OÜ-d Bau Ehitus ja Siim Ehitus.
Millal mõisas tööd lõpuks valmis saavad? Raivo Kalve muigas ning tunnistas: see on kõige raskem küsimus. Seda ei juhtu veel niipea. "Vanade hoonete kohta võib öelda ka seda, et mida pikemal ajal ja põhjalikumalt on töö tehtud, seda parem," lisas "mõisahärra".
Suveks saal lahti
Küll on selge, et eeloleval suvel peaks saal ja kõrvalruumid olema nii valmis, et nendes saab juba üritusi korraldada. Korda peab saama ka peatrepp.
Esialgne plaan nägi ette kutsuda teatritrupp etendusi andma. Paraku on 1913. aastal valminud mõisahoone omataoliste hulgas üks väiksemaid Eestis. Saali mahub istuma vaid 60-65 inimest. Seepärast tuleb piirduda väiksemate ettevõtmistega. "Sellised intiimsemad ettevõtmised ja kammerkontserdid. Näiteks mõni Corelli sarja duo või kvartett, romansiõhtu või ühekahe inimese etendus," pakkus Kalve välja.
Loomulikult saab tulevikus korraldada mõisas ja ümbritsevas aias sünnipäevi, pulmasid ja vastuvõtte. Plaanis on kohaldada pööningu- ja teise korruse ruumidesse nn mõisaproua ja -härra sviidid. Rohkem majutusvõimalust Kumnas kahjuks pakkuda ei saa.
"Kui vana puitmõis siin kõrval saaks korda, oleksid seal head majutusvõimalused. Hoones on keskel koridor ja selle ääres ruumid. Aga hoone ei kuulu Loodustootele," ütles Kalve.
