Kunda kuulsad maailmamuutjad: Girard de Soucantonid ja Port-Kunda vetelpäästejaam
Selle põhjuseks on ilmselt olnud asjaolu, et veesurm tema perekonnast mitte mööda ei läinud, vaid vesi tema venna, õemehe ja poja enesele nõudis. 8. detsember 1861. a. uppusid Prangli saare lähistel tormiga hätta sattunud kohalikke kalureid päästma läinud Arthur Girardi vanem vend Carl Edmund ning tema õe Jenny abikaasa Franz Schruteck da Montesilva.
26. aprillil 1868. aastal uppus Hamburgis paadiga lõbusõitu tehes õnnetult Arthur Girard de Soucantoni poeg Claude Antoine:
Hamburgist. Seal olla 8. mail suur õnnetus Alsteri jõe peal sündinud. Üks teatre mängiate seltsi lige, preilna Herrlinger, kes omma emmaga Peterburgi trahteris asset oli, olla nore paron Girardiga Tallinnast, kes ühhes sealatses kauba kunturi tenistusses olnud, tuttawaks sanud. – Nimmetud päwa õhtul ollid mollemad kello ühheksa ja pool kümme wahhel padiga Alsteri jõe peale sõitma läinud. Korraga olla noor paron Girard kaebanud, et tal willo olla ja tahtnud omma pallitot selga panna; — padi mees ja temma tõusnud mollemad püsti, ja parrajaste sel silmapilkul, kui ta omma pallitot selga pannud ja padimees tedda awwitanud, olla üks pissuke auro laew nende peale tullnud, padi ümber lönud ja keik kukkunud ülle pea jõkke; padimees, kes tubli ojuja olnud, peastnud issiennast wee surmast, preilna Herrlinger sanud ühhe teist padimeestest, kes aurolaewa järrele tulnud hingega wälja tõmbatud; agga paron Girard läinud, kui kiwwi põhja, – arwatakse tedda wee sees alwatud sanud, et ni järsko põhja läinud. – Nenda piddi se noor mees, kellest mitte ükspäinis temma wannemad, waid keik Tallinna lin wägga paljo lootnud, õnnetuma surma sama. Ta surnud kehha olla sealt Tallinnasse todud ja mahhamaetud.
Kui 1872. aasta märtsis loodi ülevenemaaline vetelpäästeühing Merehädaliste Abistamise Selts ja sama aasta 10. juulil Eestimaa kuberneri vürst Šahhovskoi eestvõttel selle Eesti osakond ning valiti eestseisus, siis kuulus sinna ka Arthur Girard de Soucanton. Eelpool esitatud õnnetusi arvestades polnud see ka eriline ime.
A. Girardi juhitavad asutused – Tallinna börsikomitee ja Tallinna linnavalitsus – on kogu aeg olnud ka Seltsi suurtoetajate hulgas. Kahe Soucantonidele kuuluva mereäärse poolmõisa – Blücheri (Lontova) ja Wrangelsholmi (Prangli) – maa-alale rajati nende finantseerimisel vetelpäästejaamad. Lisaks A. Girardile kuulus Merehädaliste Abistamise Seltsi Eestimaa osakonna tegevliikmete hulka ka tema poeg Étienne, kes 1895. aastal ka Seltsi abi-presidendiks valiti.
Port-Kunda jaam
Port-Kunda vetelpäästejaam asutati 10. juulil 1875. aastal (vkj). Jaama varustusse kuulus 10-aeruline Hamiltoni süsteemi 30 jala pikkune metallpaat, mis osteti Prantsusmaalt 3977 rubla eest koos kohaletoimetamisega. Paat näidanud seltsi eestseisuse hinnangul tormise ilmaga häid meresõiduomadusi. 1877. aastal muretseti Kundasse endise paadi asemel Bajarski tüüpi metallpaat.
Kuuri paadi ja varustuse hoidmiseks lasi oma kulul ehitada Kunda mõisahärra John Girard de Soucanton. Kuur paiknes sadamasilla maapoolses otsas. 1876. aasta kevadel ehitati kuuri juurde 9 jala kõrgune munakivisillutisega kaldtee paadi veeskamiseks. Nagu nähtub seltsi aruandest, kulus selleks 276 rubla, 77 kopikat. Kuuril oli valge taustaga tähis punase ristiga, mille taha olid paigutatud kaks diagonaalselt asetatud ankrut.
Siiski tegeldi Kundas merehädaliste päästmisega siiski varemgi. Nii said hilisemad Kunda jaama ülevaataja Wilhelm Walther ja päästepaadi sõudja Jaan Kaurla oma esimesed autasud merehädaliste päästmise eest kätte juba enna jaama asutamist. 21. detsembril 1874. aastal omistas keiser Aleksander II siseministri ettepanekul Wilhelm Waltherile ja Kunda mõisa talupoegadele Jaan Kaurlale, Ants Kaukile ja Jakob Jakobsonile Vladimiri lindiga rinnalkantavad hõbemedalid, pealdisega “hukkujate päästmise eest”. Venemaa ministrite Komitee vastavas määruses toodi autasude omistamise põhjuseks: “ligimesearmastusest kantud kangelastegude sooritamise eest.”
Kunda päästejaam tõestas oma vajalikkust juba õige varsti. Ööl vastu 20. septembrit 1876. aastal rebis NNW tuul ankrust Kunda sadama reidil seisva inglise briki “Hallyards”, mis triivis madalikule, kus vigastas põhja.
W. Waltheri juhitud Kunda jaama päästepaat jõudis pärast pikka ja ohtlikku teekonda briki pardani ning päästis selle 8-liikmelise meeskonna ja Kunda Tollitõkke järelvaataja ning toimetas nad kaldale. Tänutäheks päästmise eest sai W. Walther kiituskirja ning paadi meeskond sai rahalise preemia.
W. Waltherit ja J. Kaurlat on koos teiste Kunda vetelpäästjatega autasustatud ka 1880. aastal: … Auutunnistusi saiwad Kunda jaama ülewaataja Wilhelm Walter ja tema abiline Jakob Kaldak ja kippar Jüri Grand, abi eest hukka läinud laewade “Anna”, “Hertha”, “Thalus” ja “Ida” meeste peastmise juures, 7 Heinakuu pääwal ja öösel 9 ja 10 Wiinakuu pääwa wahel 1880. Rahapalkasi saiwad sellesama jaama sõudjad Aleksander Urgo, Jaan Kaurla, Madis Wasli, M. Lepp, Juhan Bachblum ja Jaan Kaskmann… Seltsi iseäralist tänu on weel saanud: …Kunda jaama ülewaataja Walter...
1890. aasta 23. oktoobri Postimees kirjutas Port-Kunda abijaamast: Port-Kunda ligi on wiimsete tormide läbi üks Inglise laew hukka läinud, mille juures 5 madrust uppunud, teised pääsnud maale. Säälse merehädaliste abijaama paat on neil päiwil üleüldse 38 inimest merehädast päästnud.
