AS Kuressaare Soojus on Kuressaare linnale kuuluv ettevõte. Sellest tulenevalt ei ole meie tegevuse peamine eesmärk maksimaalse kasumi teenimine. Meie eesmärgiks on tarbijate häireteta varustamine mõistliku hinnaga soojusenergiaga. Kui võrrelda soojuse hinda Kuressaares teistes Eesti linnades kehtivate hindadega, näeme, et see on üks madalamaid. Kuressaarest madalamad on hinnad vaid Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel, kus kütusena on kasutusel põlevkivi ja müüakse peamiselt elektrijaamade jääksoojust. Soojahind Kuressaares jääb üheks madalamaks Eestis ka pärast kavandatavat hinnatõusu. Konkurentsiamet on kooskõlastanud soojusenergia käibemaksuta piirhinnaks Kuressaares alates tuleva aasta 1. jaanuarist 659,53 EEK/MWh (42,15 EUR/MWh). Kallim tuleb soojahind enam kui 30 piirkonnas, kus konkurentsiametiga soojuse piirhinnad kooskõlastatud. Kuressaares on kütuste hinna langemisel alati alandatud müüdava soojuse hinda ning seda on kavas teha ka tulevikus.

Suured investeeringud viimastel aastatel

Kuigi meie eesmärk ei ole maksimaalse kasumi teenimine, ei ole ka nullkasumiga võimalik kaua jätkusuutlikult tegutseda. Et säilitada ja tõsta efektiivsust, on vaja investeerida katlamajade seadmetesse ja soojusvõrku. Viimastel aastatel oleme investeerinud kümneid miljoneid kroone katlamajade ja soojusvõrgu kaasajastamisse. Suurem osa tehtud investeeringutest on finantseeritud  pangalaenudega. Viimaste aastate suuremad investeeringud on  hakkpuidukatelde suitsugaaside jahuti paigaldamine Kalevi katlamajja, Luha katlamajja uue katla paigaldamine ja katlamaja automatiseerimine ja täiendava magistraalsoojustrassi ehitus Kalevi katlamajast kesklinna piki Tallinna tänavat. Praeguseks on Kuressaare kokku ligi 35 kilomeetri pikkusest soojustorustikust üle poole eelisoleeritud torudest või kaasaegse isolatsiooniga. Torustike uuendamist jätkame ka järgmistel aastatel, 2011. aastal on kavas ehitada uus torustik Marientali elamurajooni amortiseerunud torustiku asemele ja paigaldada sealsetesse elamutesse uued soojussõlmed. Ilma kasumita ei oleks meil aga võimalik laenude tagasimaksmine ja investeeringute jätkamine.

Koostootmisjaam hoiab hinna stabiilsena

Mujal Eestis on 2010. aasta sügisel toimunud hulgaliselt soojuse hinna tõuse, kusjuures sageli on seda põhjendatud hakkpuidu hinna tõusuga (Haapsalus oli soojuse hinna tõus 12%). Kuressaare Soojus tegeleb ise hakkpuidu tootmisega (toodame ise umbes poole meile vajalikust hakkpuidust) ja seetõttu oleme suutnud seni hoida hakkpuidu hinna stabiilsena. Praegu tegeleme ettevalmistustöödega soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitamiseks Kuressaarde. Selleks on Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldanud meile ka 50 miljoni kroonise toetuse. Koostootmisjaama rajamisega on võimalik tulevikus muuta soojuse hind Kuressaares stabiilsemaks, kuna siis väheneb põlevkiviõli osatähtsus kasutatavate kütuste hulgas ja seega ka õli hinna tõusust tingitud soojuse hinna tõus tulevikus.