Kuressaarest võrsunud mehe ebaharilikud teaduskatsed

Vene nimega Kuressaare mees Aleksander Poleštšuk on ajaloohuvilistele enam tuntud kui arhitekt ja ehitusinsener, kes on nii Peterburis kui ka Tallinnas ja mujal projekteerinud mitmeid kauneid elumaju ja õigeusu kirikuid.Vähesed teavad aga, et elu viimastel aastakümnetel tegeles mees üpriski eriskummaliste teaduslike, õigem oleks vist öelda, et teadusfantastika piirimail olevate katsetega, kirjutab Saarte Hääl.

Aleksander Poleštšuk sündis 8. juulil 1863. aastal Kuressaares vene piirivalvuri perekonnas, alushariduse sai ta kodulinnas ja gümnaasiumi lõpetas Narvas. 1896. aastal lõpetas Poleštšuk õpingud arhitektuuri erialal prestiižses Peterburi Kunstide Akadeemias. Järgnevatel aastakümnetel tegi ta Venemaa toonases pealinnas suisa hiilgava karjääri – 1920. aastani oli ta oma kodukõrgkoolis professor ja 1911. aastal valiti Venemaa Teaduste Akadeemia tegevliikmeks.

Ehkki hariduselt arhitekt, olid Polteštšuki huvialadeks olnud ka astrofüüsika, tuumaenergeetika, elektrinähtused, põlevkivituha kasutamine ja lisaks meeldis talle eksperimenteerida keemiliste elementidega.

1962. aastal Stockholmi Eesti Päevaleht kirjutab näiteks Poleštšuki katsetustest aatomituuma purustamiseks. Väidetavalt olla ta asunud juba 1930ndatel aatomiprobleemi omal käel uurima, ehitanud seadeldise, millega aatomituuma purustada ja selle katsetamisel lasknud õhku kogu aparatuuri ühes paadisillaga.

1932. aasta 24. aprilli Postimees aga kirjutab, et Poleštsuk näidanud Tartu ülikoolis katseid, kuidas on võimalik üht keemilist elementi teiseks muuta.Täpsemalt olevat tal õnnestunud teostada alkeemikute ammune unistus - leiutada kulla valmistamise retsept.

Aleksander Poleštšuki veidratest katsetest loe pikemalt 5. juuli Saarte Häälest.