Martiska ja Kuradijärve veetaseme languse pärast on teadlased löönud häirekella juba mitu aastat; nüüdseks on selle languse seos Vasavere veehaardest võetavate veekogustega ka teaduslikult tõestatud.

“Kui me siin 2012. aasta kevadel mõõtmisi alustasime, olid Valge- ja Liivjärv võetud taustajärvedeks ning esimesel paaril aastal andsidki nad loodusliku fooni − kuni eelmisel aastal ka ise tugevalt langema hakkasid,” räägib Terasmaa.

Veetaseme kõikumine järvedes aasta jooksul ja aastati on loomulik nähtus. Kui aga sügisene veetaseme taastumine ikka miinusmärki nõuab, pole asi enam õige. Valgejärves näiteks on kahe aastaga vesi juba 80 sentimeetri võrra alanenud.

Selline alanemine on kuivale jätnud haruldase II kategooria kaitsealuse liigi vesilobeelia kasvukoha.

Kihljärve Kurtnas veetaseme languse tõttu aga enam ei ole.