Kurtna kooli juhib noor õpetaja Priit Jõe
Lapsepõlv ja haridustee
Priit Jõe kasvas Tallinnas Nõmmel. Kuid noormees puutus lapsena ka maaeluga kokku: koolivaheajad veetis ta emapoolsete sugulaste juures Missol. Seal olid loomad, oli tõeline maaelu. Ta käis lapsena tennisetrennis, laagris oldi Võrumaal Kurgjärvel. Ka see kaunis paik õpetas loodust armastama. Noormees õppis Hiiu põhikoolis, keskhariduse sai Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi reaalklassis. Ning kuigi koolipäevil olid lemmikained geograafia ja ajalugu, läks ta edasi õppima Tallinna Tehnikaülikooli - tudeeris ehitusteaduskonnas keskkonnakorraldust. Magistrikraadi sai juunis 2010.
Ülikoolis sai Priit Jõe tuttavaks samuti keskkonnakorraldust õppiva Maarjaga. Kuu aja eest, 2. septembril, nad abiellusid.
Kuidas keskkonnaspetsialistist õpetaja sai
Enne Kurtnasse tulekut oli Priidul kõrgkooli ajal kolm ametit. Kõige olulisemaks peab ta, et käis suviti Ameerikas raamatuid müümas: sealt sai tohutu kogemuse. Saku Vallavalitsuses oli ta 7 kuud ehitusjärelevalve inspektor. Selles ametis sai kohalikku omavalitsusse puutuva ja ehitusega seotud seadusandluse väga selgeks. Kõige enam töötas noor mees aga Remetis - kujundas kinnisvara müügistrateegiat.
Kevadel 2008 Priit Jõe tundis, et tahaks ametit vahetada, tahaks teha hoopis muud. Silma jäi programmi Noored Kooli kuulutus. Selle programmi kaudu koolitatakse ja suunatakse õpetajaks inimesi, kes pole pedagoogilist haridust saanud ja pole ka kunagi õpetajana töötanud. Eesmärgiks on tuua kooli „värsket verd". Ehkki Priit Jõe polnud kunagi õpetajaametist unistanud, ta kandideeris koos 170 konkurendiga. Valituks osutusid 11, ka Priit Jõe. Erialaks valis tulevane pedagoog loodusained - need olid seni õpitule lähedased, need olid ka huvitama hakanud.
Priidul oli valida Kurtna ja Keila kooli vahel. Ta valis Kurtna pärast vestlust tolleaegse direktori Ruth Opmanniga tundus, et just Kurtna kool sobib ja just sinna on ta oodatud. Uus õpetaja sai juhendada 7. klassi. Lepiti kokku, et ta jääb vähemalt 3 aastaks - kuni „omad lapsed" lõpetavad.
Õpetaja Jõe pedagoogitööst
Priit Jõe arvab, et inimene õpib kõige paremini teisi õpetades. Õpib oma ainet armastama. Nii oli näiteks keemiaga - seni keskpärane õppeaine on lemmikuks kujunenud. Sest kogu aeg tuleb süveneda, tuleb mõelda, kuidas võimalikult lihtsalt seletada, kuidas õpitav huvitavaks muuta.
Õpetaja peab oma ootused välja ütlema. Peab olema nõudlik ja range. Ja järjekindel. Peab olema aus. Peab inimlike väärtuste eest võitlema. Ja peab alati sekkuma, kui vaja. Muidugi peab ta ka alati sõna pidama.
Õpetajatöö on Priit Jõe arvates väga eriline. Ei ole teist ametit, mida saab niivõrd südamega teha. Ei ole teist tööd, mida tehes saab teisi inimesi nii palju mõjutada - oma teadmistega, oma isikliku eeskujuga. Samas peab olema vaimselt terve ja väga tugev. Sest 45 minutit järjest tuleb anda endast maksimum. Puhkamata. End lõdvaks laskmata. Õpetajatelt nõutakse väga palju. Ootused on suuremad, kui teiste ametite esindajate puhul. Just see hirmutab inimesed koolist eemale.
Klassijuhataja mured ja rõõmud
Klassijuhatajatööd võib Priit Jõe arvates teha 24 tundi päevas ja võib üldse mitte teha. Ja ka siis, kui väga põhjalikult ja palju teha, leiab südametunnistusega inimene ikka, et jääb väheks. Priit Jõe arvab, et tema oma klassiga palju ei jõudnud. Kuid mida tegi, tegi hästi. Näiteks kevadised ekskursioonid jäävad kauaks meelde. Nii õpetaja Jõele endale kui kindlasti ka õpilastele. Ta on kindel, et kui klassijuhataja õpilastest hoolib, kui ta neile head soovib, siis noored inimesed saavad sellest aru. Nad taipavad, kas õpetaja räägib tõtt, kas ta on aus. Ja vastavalt sellele siis ka hindavad teda.
Kevadel Priit Jõe klass lõpetas. Need „omad" olid väga toredad lapsed. Klassijuhataja ütles neile lõpuaktusel ilusad sõnad kaasa - igaühe kohta midagi. See oli kena. Ka õpilased ütlesid - et Priit oli neile eeskujuks. See liigutas noort õpetajat - just eeskuju ongi Priit Jõe arvates see, millega kasvatada.
Noore mehena direktoriks
Talvel 2011 otsustas Ruth Opmann lahkuda. Veebruaris teatas ta Priidule, et juhtkond soovib direktori kohusetäitja ametis näha just teda. Õpetaja Jõe oli nõus, kuigi tundis end esialgu võõras kohas vette visatuna. Kevadel tegid Saku vallajuhid ettepaneku veel aasta koolijuhina jätkata - ikka kohusetäitjana, sest päris direktoriks nii väikese pedagoogikogemusega veel ei saa.
Tänaseks on Priit Jõe Kurtna Kooli eesotsas olnud pisut üle poole aasta. See on väga lühikene aeg. Ise ta arvab, et tuleks olla vähemalt aastaring täis - siis paistab, kas saab hakkama. Täna tunneb ta end kooli juhtides juba päris kindlalt. Nõrgemaks peab ta lasteaiapoolt see on ikka veel üsna võõras maa. Lisaks kurdab noor direktor, et pole jõudnud veel piisavalt dokumentatsiooni ja seadusandlusega tegeleda, pole jõudnud piisavalt süveneda.
Kurtna Koolist
Kurtna Koolil on suur eelis - kollektiivi ühised väärtused on koos paika pannud. Need on sõbralikkus, tarkus ja ühistunne, mille poole püüeldakse. Need väärtused peaksid liitma. Ja muidugi on eeliseks uus, moodne, loodussõbralik koolihoone, kus palju ruumi, õhku, valgust. Suurepärased õppimis- ja õpetamistingimused!
Puuduseks peab noor koolijuht aga seda, et hetkel põhikooliks kasvamine alles käib - nii õpetajad kui õpilased tulevad ju algkoolist, aga põhikool on veidi teistsugune õppeasutus. Tuleb lihtsalt kasvuraskused ületada.
Uus direktor soovib, et lapsed saaksid veelgi rohkem õpilasüritustel ja -võistlustel käia. Tahab tuua Kurtnasse projekte, mis koolitöö huvitavamaks ja mitmekesisemaks muudaksid. Tahab rohkem integreeritud õpet. Ja kui pedagoogidelt midagi veelgi enamat soovida, siis vaid seda, et õpetajad teeksid 100% koostööd, oleksid avatud. Sest just koostöö tagab head tulemused.
Täna on Priit Jõe oma tööga rahul. Väga rahul. Läheb õhtul koju ja tunneb, et tahab hommikul taas jätkata: on energiat, on tahet muudatusi ellu viia. Kui kauaks Priit Jõe täpselt kooli jääb, ei oska ta täna kindlalt öelda. Kuid lähiaastatel tahab noor mees kindlasti hariduse alal jätkata.
