Aasta jooksul käib raekojast läbi 15 000-20 000 külastajat. Suurema osa nendest moodustavad väliskülalised, kes kõige sagedamini otsivad Kuressaare või Saaremaa kaarti, põnevaid paiku, mida külastada või hubast öömaja.

Uurija vaist tuleb kasuks

Harvad ei ole ka juhud, kui TIK-st tullakse nõu küsima teemadel, mida tavainimene esimese hooga turismi alla ei liigitaks. Näiteks, kus on lähim Nissani esindus? Kust saab osta Saaremaa orienteerumiskaarte? Kus on kõige suurem tõenäosus kohata metskitse ja kui suur on metskitsede populatsioon Saaremaal? Mitu kohalikku ajalehte meil ilmub ja milliste teemadega seoses jõuab Saaremaa enamasti riiklikusse meediasse? Mis on Karja Pagari tumeda seemnetega leiva nimi?

Kõik eesmainitud on võrdlemisi lihtsad küsimused ja veidikese guugeldamise ja mõne telefonikõnega lahendatavad. Korra-paar aastas tegeleb TIK aga ka detektiivibüroo ja geneoloogiakeskusena, otsides klientide eelmisel sajandil elanud vaarvanemate jälgi või niisama tuttavaid, keda seostatakse Saaremaaga. Enamasti leitakse inimesed üles. Vahel aga selgub, et otsitav inimene ei elagi Saaremaal, vaid on näiteks võrukas. Korra on politsei saatel raekotta toodud ka õnnetu läti proua, kes linnuse juures oma turismigrupist maha jäi. Omamata ühegi grupikaaslase telefoninumbrit ning teadmata, kus ta ööbib või kuhu grupp veel suundub, otsis ta abi politseist. Lühikese nuputamise järel leiti proua ööbimiskoht, kuhu ta politseieskordi saatel suundus.

Vana arm ei roosteta

Aeg-ajalt tuvastame me piltide järgi nii inimesi kui kohti. Näiteks pöördus paar aastat tagasi meie poole õnnetu saksa noorhärra, kes oli lootusetult saare neiusse armunud. Tallinnas koos veedetud toredast õhtust oli tal mälestuseks vaid foto. Neiu telefoninumbri oli ta kahjuks kaotanud. Võõramaa mehe võluva saarlanna tuvastamine võttis aega tunnikese.

Alati ei armuta aga inimestesse. Kiindumuse objektiks võivad saada ka hooned. Nii on turismiinfokeskus otsinud ka väärikate Kuressaare arhitektuuripärlite omanikke, et neid kokku viia majast huvitatud kaugelt tulnud külalistega.

Sagedased külalised on raekojas ka välismaalased, kellele Saaremaa on kohe sedavõrd palju meeldima hakanud, et nad on siia elama kolinud. Algajate saarlastena satuvad nad aga hätta majahaldamist puudutavates küsimustes. Siis on TIK päästerõngaks, kes annab kätte suuna, kus saab sõlmida prügi äraveolepinguid, tellida torulukkseppa või valida kõige kaunimat puidust köögimööblit.

Abita ei jää meie juures harrastuskalurid, keda huvitab, millal võiks olla mõtet õngega jõe äärde seisma minna, ega ka ülikooliprofessorid, kes tahavad rääkida saarluse olemusest ja mandrimeeste suhtumisest saarlastesse.

On selge, et turismiinfokeskuse andmebaasid ei ole lõputud ja kõigile küsimustele ei ole meil vastust kohe varnast võtta. Seetõttu on TIK-i töös hädavajalik sinasõprus internetiga, lai silmaring ja suur tutvusringkond. Kui me ise küsimusele vastust ei tea, teame me kindlasti kedagi, kes teab kedagi, kes ühtteist meid meid huvitavast teemast teab. Kõike ei peagi ise teadma. Küll aga peab teadma, kellelt küsida. Arvestades eelmainitud situatsioone on turismiga seotud kõik - nii arhivaarid, pedagoogid, ämmaemandad, torulukksepad kui paadiehitajad.

Täname inimesi, kes on meile seni abiks olnud ja soovime kõigile põnevat eelseisvat turismisuve!

________________________________

1994. aastast raekojas tegutsenud Kuressaare turismiinfokeskusest (TIK) on infot käinud hankimas üle 225 000 inimese. Kui tegevust alustati üsna kitsukestes tingimustes, siis selles osas on mõndagi toimunud. Oma ajaloo seni suurima muutuse tegi TIK läbi täpselt aasta tagasi: pool aastat kestnud remondi käigus sai raekoja esimene korrus sootuks uue ilme.

Viimase aasta jooksul on TIKist nõu ja abi käinud küsimas pea 15 000 inimest - rohkem, kui on Kuressaares elanikke. Traditsiooniliselt moodustavad suurema osa külastajaist eestlased ja soomlased. Tihti võib raekojas kohata lätlasi, sakslasi ja rootslasi. Kokku on aasta jooksul TIK-is käinud umbes 35 eri riigi esindajad. Nende seast kaugeimad ja eksootilisimad tulijad on olnud Austraaliast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Lõuna-Koreast, Zimbabwest, Egiptusest, Tuneesiast, Kolumbiast, Brasiiliast, Taiwanist, Singapurist ja Hong-Kongist. Seega - seltskond on üsna rahvusvaheline. Kuigi TIK-i personal saab hakkama 5-6 võõrkeelega, tuleb suve jooksul ette sedagi, et suhtlemisel tuleb appi võtta žestid ja joonistamisoskus.

TIKi uute ruumide avamise puhul sai infokeskus aasta tagasi ka ilusa uue Saaremaa rahvariidetriibulise külalisteraamatu. Aastaga on sinna sissekandeid kogunenud 35 lehekülje jagu. Alljärgnevalt mõned kirjapandud read:

„Nii head teenindust ja infot kui siin olen ma varem saanud ainult Jaapanis." Saksa ornitoloog.

„Suurepärane teenindus turismiinfo poolt." Jalgratturid Jakob Brand & Gienke Slomp Hollandist.

„Tänud ja komplimendid sellele ilusale saarele!" Fernando Itaaliast.

„Jah! Me tuleme tagasi!" Helga ja Hans Last Saksamaalt.

„Ahoj From Ceska Republika! Milline suurepärane koht ja rahvatantsijad eile Veski hoovis ja lossis. Oleks mul kodus ka sellised asjad!" Emilio & Eliska Tšehhist.

„Suurepärane linn! Tervitused Little Rock'ist, Arkansasest". Judy Lansky ja Ken Goull USA-st.

„Suurepärane Ooperifestival!" Maia, Soome.

„Väga tore saar. Nautisin väga loodust." Penn Taylor Kanadast.

„Meie kindel otsus: Selles ilusas linnakeses koos oma tähelepanelike teenindajatega hakkamegi käima!!!" Aphrodite ja Nikolaos, Kreeka. Leena, Kaarel, Merike, Jüri Eestist. Laura, Gregoris Luksemburgist.

„Saaremaa on unikaalne saar keskaegse maagiaga." Anar Singapurist.

„Nii armas ja südamlik paik on Saaremaa ja Kuressaare vanalinn." Laine Paavel Eestist.

„Head Kuressaare elanikud. Aitäh teile külalislahkuse eest. Meile meeldis siin väga!" Nataša Venemaalt.