Küsib Hillar Kohv, vastab Eda Kaunissaar
Eda Kaunissaar (E.K.): Sündisin 4. märtsil 1969 Kundas. Elukohaks oli siis Rakvere rajoon, Aaspere. Vanemad töötasid mõlemad sovhoosis.
H.K.: Perekonnaseis, lapsed, abikaasa?
E.K.: Abikaasa Velloga tutvusin 1990. a Pärnus ühel mõnusal juunikuu õhtul. Sellel ajal tekkis videokohvikuid nagu seeni pärast vihma ja need olid "kuumad kohad". Tihti pääses sisse tutvuste kaudu. Pühavaimu tänaval juhtusime mõlemad ühes sellises kohas ühel ajal olema. Sama aasta lõpuks olime abikaasad. Pidu peeti minu kodukohas. Rahvast oli palju ja pidu nagu korralik pulmapidu ikka. Lapsi on meie peres 4: Liisa, Richard, Lisann-Mari ja pesamuna Loora. Liis saab augustis 2-aastaseks. Vello töötab päästekeskuses, on tegelenud pikalt ja hästi tuletõrjespordiga. Lastega on käidud päris mitmel võistlusel kaasa elamas.Tänaseks on käivitumas kohalik vabatahtlik tegevus, mis tal ammu mõttes mõlkus. Kogu kooselu jooksul on ta palju ehitanud, nii linnas, kui siin, Taalis. Ja seda tegevust jätkub veel pikaks ajaks! Oma sepikoda saab sel suvel hoo sisse. Vello on selline suurte asjade kallal nokitseja ja planeerija.
H.K.: Õed-vennad?
E.K.: Õde Heli on minust paar aastat noorem, elab perega Võrumaal. Vend Karli elab Tori vallas.
H.K.: Haridus?
E.K.: Esimene klass möödus Aaspere 8-klassilises koolis, teise klassi alguses kolisime (sellel ajal) Pärnu rajooni Kalevipoja kolhoosi. Audru 8-klassilises Koolis õppisin järgnevad aastad. Tallinna 32. Kutsekeskkoolis sain naiste ülerõivaste rätsepa ameti ja keskkoolihariduse. Paar aastat hiljem täiendasin end juurdelõikajana. Poolteist aastat tagasi lõpetasin Räpina Aianduskooli kaugõppe osakonna maastikuehituse erialal. Aasta alguses võtsin tõsiselt ette ühe enda unistuse teostamise - süveneda massööriameti saladustesse. Ja neid saladusi on päris palju!
H.K.: Ametid?
E.K.: Alustasin naiste ülerõivaste rätsepana Pärnu Teenindusmajas, samas majas olin lühiajaliselt ka juurdelõikaja. Eesti Telefonis sain tööd operaator-teenindajana. Sel ajas kandis asutus natuke teistsugust nime, mida ei mäletagi enam. Kui seda aega meenutada, tõmbub suu iseenesest muigele, väga põnev aeg ja töö oli. Inimesed said kaugemate tuttavatega suhelda ainult läbi telefonikeskjaama. Selleks pidi tulema kohale, tellima kassast kõne soovitud pikkusega, maksma ja ootama järjekorras. Kellel oli telefon kodus olemas, ootas muidugi mugavamalt, tellimine käis küll otse läbi keskjaama, kuid järjekord oli sama. Kibedatel pühadeaegadel venisid ooteajad paarile tunnile, polnud erilist vahet, kas oodati ühendust Türi, Turkmeenia või Taaniga. Nii see sel ajal tundus. Palju saadeti telegramme. Vene keelt tuli osata paremini kui emakeelt.
Toateenija amet ühes väiksemas rannaäärses villas Pärnus näitas ja pani mõtlema, kuidas tegelikult väärtustatakse meie riigis lihtsat töölist. Tihti on selle lihtsa töötaja õlgadel rohkem, kui ta suudab.
Viimased kuus aastat olen palgal OÜ Humana Sorteerimiskeskuses müüjana. Hetkel lapsehoolduspuhkusel.
H.K.: Huvialad?
E.K.: Pärast pikka talve ja pimedust on meeldivaim tegevus väljas nokitsemine, riisumine, aiamaa korrastamine, mida vaid saab õues teha. Oma aiamaa on tänulik paik. See lõõgastab, annab jõudu ja toidab. Teen talveks erinevaid hoidiseid, aurutan mahla. Hakkasin küpsetama leiba mõned kuud tagasi, juba tuleb päris hästi välja. Sügisel liitusin Tori Segakooriga. Väga hea vaheldus koos väga toreda seltskonnaga.
Pikki aastaid olen tegelenud enesearengu vaimse poolega, enda otsimise ja tervendamisega. Inimene ei koosne ainult füüsilisest kehast, siia kuulub ka vaimne pool, mis väga tihti on jäänud leidmata erinevatel põhjustel. Vaimse poolega käivad kaasas enda teadvustamine, väärtustamine, ülesannete leidmine, püüd puhta ja loomuliku poole. Ja seda kõike tuleb jagada ka teistele. Olen väga tänulik juhustele, mis mind selles suunas on juhatanud. Olen tänulik nendele inimestele, kellega kokku juhtunud. Igast olukorrast on palju õppida, olgu see olukord siis meeldiv või ebameeldiv. Juhuslikku on vähe, kui üldse on, usun mina. Olen tänulik oma "õpingukaaslastele2, kellega praegugi korra kuus kokku saame. Ja praeguse õpetaja tänamiseks tuleb sõnadest puudu, nii sügav on see! Minu pere on olnud vapper, kannatanud ära kõik "veidrad tegemised". Sügavkummardus neilegi! Kaugeltki ei ole ma veel "valmis", see on elukestev õpe. Enda muutumisega olen ehk nüüdseks leidnud viisi, kuidas tegeleda millegi tõeliselt väärtusliku ja kasulikuga, mis kutsub, tundub südamelähedane. Seetõttu ootab ees palju erinevaid koolitusi. Hetkel on massaaž nendest esimene, mida saan pakkuda abivajajatele Sotsiaalmajas. On huvitav, kuhu edasine viib.
H.K.: Reisid?
E.K.: Reisinud olen vähe. Siin-seal mööda Eestit: Hiiumaa, Noarootsi, Rakvere on kaugemad paigad. Osaliselt vanad mõisad on läbi sõidetud, Võrumaal tiirutatud. Piiri taha jäävad Rootsi kiire sõit sinna ja tagasi, hiljutine Inglismaa aedade külastusreis. Viimane jättis sügava mulje. Palju tuli istuda bussis, kuid ka lihtne edasikulgemise viis oli elamus omaette. Harjumatule liikluskorraldusele lisandus teede kitsus, mida piirasid kõrged ja tihedad hekid. Ja see maastik, ja see lõhn! Tõesti, see looduskaunis maa lõhnas, polnud vahet, kas väiksemas linnas või maal! Maastikku võib näha mõnest inglise seriaalist, lõhna peab ise tundma.
H.K.: Meeldejäävaim või põnevaim seik senisest elust?
E.K.: Kodust perega väljasõidud. Meenub Noarootsis mere ääres telgiga ööbimine, kui kaks suuremat last olid veel päris pisikesed. Hiiumaa ja Munamäel ronimine. Meeldivad tormised ilmad, kui suvel müristab ja välku lööb. Looduse vägi on võimas. Iga päev pakub midagi tavarutiini lõhkuma, tuleb ainult tähele panna.
H.K.: Lemmiksöök ja jook ning äkki on olemas ka mõni hea endaleiutatud söögi või joogi retsept anda?
E.K.: Järjest enam meeldib see, mis on naturaalne, puhas. Kevadel vahtra- ja kasemahl ja suvel palju rohelist ja värsket. Üldiselt olen kõigesööja, lihatoidud hakkavad jääma tagaplaanile, kuigi Vellol tulevad need superhead välja! Kodused toidud on meie peres alati olnud eelistatumad kui kiirtoit ja poolfabrikaat.
H.K.: Kuidas näeb välja elu Taali külas, kes on tublid külaelu edendajad ning suhted naabritega?
E.K.: Taalis saab sellel sügisel elatud neli aastat. Kolisime Pärnust. Paari aasta jooksul enne seda sõitsime linna ja Taali vahet vana tallihoonet koristama, hiljem ehitama. Rohkem tegi seda muidugi pereisa. Naabrid on tasapisi tuttavamaks saanud, toredad ja abivalmis inimesed kõik. Külategevus on hoogu sisse saamas. Eelmisel aastal jaanituli, vastlapäeva tore veetmine. Taali Rahva Seltsi loomine ja head lihtsad ideed annavad usku küla arengusse. Palju on siin noori ja väikesi põnne, kes kord ju suureks saavad. Hea ja turvaline, kui huvitavaid tegevusi saab teha kodu ligidal.
H.K.: Lemmikteenindus ja teenindaja Tori vallas, näiteks siis Toris või Taalis?
E.K.: Rohkem on kokkupuudet olnud Sotsiaalmaja ja Rahvamajaga. Aeg-ajalt käime nii Toris kui Taalis poes, vajalikud asjad saavad aetud. Loora-Liisile meeldib väga lasteaias laulmas ja mängimas käia.
H.K.: Arvamus Tori vallavalitsusest, perearstist, politseist?
E.K.: Vallavalitsusega on kohtumised seljataga seoses Pereklubi toimetamistega lasteaia teemadel. Aega ja väheke närvirakke kulus, kuid tulemus on positiivne. Perearst jäi meil Pärnusse. Politseiga ametlikku asjaajamist pole ette tulnud. Kohalik konstaabel on lihtsalt heaks sõbraks saanud.
H.K.: Mis on hästi, mis halvasti või mis puudub või võiks teisiti olla teie kodukandis?
E.K.: Taali küla nutune olukord tingiski oma külaliikumise käivitamise. Väga tänuväärne ja õilis ettevõtmine. Aitame jõudumööda kaasa ja hoiame sellele kõik pöialt, et kive ja kände teele palju ette ei jää.
H.K.: Milliseid ajalehti-ajakirju loete-tellite?
E.K.: Kirjanduse tellimise oleme lõpetanud. Mida vaja, saab internetist lugeda. Aastate jooksul on tellitud Maalehte, Maakodu, Kodu ja Aed. Ehk paar väljaannet veel, mis ei meenu. Olen kehva lehelugeja viimasel ajal. Räpinas käies lappasin küll hoolega aiandusalaseid väljaandeid. Nüüd on needki asendunud muude tegevustega. Pisike Loora-Liis nõuab juba suurema osa vabast ajast.
H.K.: Millist raadiojaama enim kuulate ning lemmiksaated telerist?
E .K.: Vikerraadio ja Elmar - kaks põhilist jaama, mis mängivad. Lapsed küll kirtsutavad nina, et penskarite jama kuulame. Noh, igaühele oma. Eks meie omal ajal ka ei saanud aru, mida need vanemad küll leiavad AK-st jne. Aeg oli muidugi teine ja valikud väikesed, kuid nüüd on sama lugu meie endiga. Telekast vaadata peale uudiste võib veel mõnda jutusaadet, natuke loodust. Selliseid saateid, millel on sisu ja mõte. Vahest harva näidatakse häid filme. Isiklikult paar tundi päeva jooksul on rohkem kui piisav teleka ees istuda ja end lõdvaks lasta.
H.K.: Südamelt ära?
E.K.: Vaatan enda ümber, mida ma näen? Minnalaskmist, ükskõiksust, ülbust, sallimatust, jõhkrust....Negatiivsete omaduste loetelu on pikk. Positiivset sinna kõrvale näha on südamele soojendav ja annab lootust, et inimesed ei ole üdini halvad. Igal ühel meist on oma õppetükid, omad kogemused, oma tee käia. Ma ei hakka siin sarjama valitsust ja selle tegemisi- tegematajätmisi, kuid arvan, et eriti praegusel ajal satuvad inimesed hammasrataste vahele. Ja nende rataste vahel olles on väga raske teha mõistlikke otsuseid, veel raskem midagi ellu viia. Praegused noored saavad tõelise "ajupesu" osaliseks pealesurutud tarbetu, mistahes liiki infot jälgides. Tarbimisajastu - öeldakse. Kuhu see viib, millise eluks vajaliku teadmise ja kogemuse see noorele, väljakujunematule isiksusele annab? Kas vanematel jätkub tarkust, julgust ja jõudu oma lapsi suunata?
Hoolimatult käiakse ümber ka loodusega, ehkki tundub, et olukord on paranemas. Mistahes energia meie ümber ei ole iseenesestmõistetav - tarbin nagu jaksan! Kui võtad, tuleb ka anda. See on väga lihtne, reegel, mida peaksid kõik järgima. Pole vahet, kas tegu on suhete või loodusega. Iseennast tuleb austada, väärtustada. Vale on peita end teistele meeldimise maski taha. See on juba teine ja pikem lugu.
H.K.: Tulevikuplaanid?
E.K.: Need on selginemas ka mulle endale. Kindlasti on need seotud millegi paremaks muutmisega. Mis see täpselt on, seda näitab elu ise.
H.K.: Kes või mis teeb teie arvates Torist Tori - Tori visiitkaart?
E.K.: Toril on minu arvates juba olemas väga ilus ja suur visiitkaart: hobused, rahvamaja, kirik ja põrgu, hea kool, lasteaed jne. Korralik kogus traditsioone. Ja põhiline: hulk toredad inimesed, kes südamega oma tegevuste juures. Aitäh ja päikest kõigile!
