Küttearvetest
Võime muidugi tuua näiteid kus arved on veel suuremad kuid enamikes linnades ja asulates on see suhe siiski soodsam. Mida saaksime teha, et arved oleksid väiksemad?
Maju on vaja soojustada. Vaatleme 2010 aasta detsembri soojusenergia erikulu kWh/m² meie aleviku kortermajades. Hanseni 9 – 21,48; Tartu mnt 52 – 23,12; Tartu mnt 60 – 41,01; Tiigi 8 – 38,05; Kasevälja 3 – 40,88; Pargi 7 – 38,98; Pargi 9 – 33,26; Kaare 2 – 35,53; Kaare 4 – 29,89. Soojuse erikulu mõjutab ka hoone maht, suuremates majades on see väiksem, meil ei peaks võrdse soojapidavuse juures erinevus olema aga üle 25%. Erinevus on aga peaaegu kahekordne ja ega meie kõige väiksema erikuluga maja pole ka veel mingi näidismaja. Soojustamine maksab ja seepärast on vaja arvutada, kas on odavam suuri küttearveid maksta või maja soojustada.
Ligikaudu 6,4 € (100 EEK) soojuse hinnas Mwh kohta moodustab võlg, mis võeti soojustrasside renoveerimiseks. See töö võimaldas trasside kadusid vähendada 10% -ni, mis on väga hea näitaja. Varem olid kaod tõenäoliselt 30% või veelgi rohkem. Kui võlg saab makstud, uut võlga katla ostmiseks pole vaja ja küte ei kalline, siis on võib-olla võimalik hinda ka alandada.
Vallavalitsus koos Elamumajandusega uurivad ka teistele kütteliikidele ülemineku võimalust ja otstarbekust. Kuna piisava võimsusega reservkatelt meil ei ole, siis oleks mõistlik teine katel muretseda mõnele teisele küttele, näiteks hakkepuidule. Kütta oleks siis võimalik selle küttega, mis parajasti odavam on. Kui palju maksab põlevkiviõli või hakkepuit näiteks kolme aasta pärast, seda ei tea meist keegi. Kui oleks meil aga kaks katelt, siis oleks valikuvõimalus. Teine katel maksab ka raha, aga seda raha on puiduhakke puhul mingi tõenäosus ka toetusena saada taastuvenergiale üleminekuks. Oleme kolmele firmalesaatnud hankedokumendid, et nad teeks meile arvutused, mida see üleminek maksab ja millise tulemuse see annab. Arvutuse teeb üks kolmest firmastkessoodsamapakkumise teeb.
AS Pelletküttelt olema pakkumise juba saanud. 31. jaanuari ajalehes „Postimees“ oli nende reklaam, kus väga soodsat hinda lubati. Nemad paneksid oma katla ja hakkaks sooja müüma aga mitte elamutele vaid vallavalitsusele või Elamumajandusele. Meie küttevõlgnikega võõrad tegeleda ei kavatse. Kui nende pakutud hinnale lisasime trassikaod, Elamumajanduse vahendustasu ja käibemaksu siis jõudsimegi lähedale meie tänasele hinnale. Pangalaenu oleksime samuti edasi maksnud.
Küttevõlgnikega peavad tulevikus tegelema korteriühistud. Täna kehtivad lepingud lõpetatakse enne uue kütteperioodi algust ja uute järgi saab arve korteriühistu. Vanade võlgade jääb tegelema Elamumajandus, uutega aga korteriühistu. Ainult korteriühistul on võimalik krooniliste võlgnikega kasutada ka äärmist abinõu – korter sundmüüki panna. Korteriühistu saab küttearvet ka õiglasemalt jagada, kui näiteks mõnda korterisse sooja vähem jõuab kui teistesse. Majasiseste võrkudega on vaja rohkem tegeleda. On tulnud ette olukordi, kus ühes maja otsas hoitakse aknaid lahti, teises on aga lisasoojust vaja elektriradiaatoritest.
On avaldatud arvamust, et võib olla pole Iisaku alevikku üldse kaugkütet vaja. Sellist varianti võib mõni korteriühistu küll kaaluda, aga koolile, lasteaiale, päästeametile ja muuseumile ei kujuta teist lahendust tänapäeval hästi ette ja vaevalt kortermajalegi oma katla kütmine odavam oleks. Jääb üle otsida võimalusi olemasoleva süsteemi puuduste kõrvaldamiseks. Kõige parema tulemuse saavutame ikka siis, kui igaüks tegeleb oma ülesannetega, korteriühistud majade küttesüsteemidega ja välisseinte soojustamisega ning Elamumajandus soojuse tootmise korraldamise ja parendamisega.
