Kuues kooliolümpia oli suur spordipidu
Alates aastast 2002 on meie koolis aastase vahega korraldatud kooliolümpiamänge. Sellist ettevõtmist toetab projektipõhiselt Eesti Olümpiaakadeemia. Kooliolümpiamängude korraldamisega soovisime kaasa aidata olümpiaideaalide levikule ja mõtestamisele kooliõpilaste seas, võimaldada neil tunda rõõmu sportlikust pingutusest, meeskonnatööst ja vaimust.
Olümpiamänge peetakse riikide vahel, nii oli see ka meil. Riigijuhtideks valis kooliolümpiamängude komitee 12. klasside aktiivsemad õpilased. Iga riik kujundas oma tunnusjoone ise. Selleks oli iseloomulik riietusese või näomaaling, aga kindlasti pidi olema lipp, maskott ja hüüdlause. Esindatud olid Euroopa riigid nagu Prantsusmaa (riigijuhid Fred Kasela ja Ailen Kallaste), Saksamaa (Emil Eharand, Klelia Veske), Eesti (Taavi Ainsaar, Marelle Roonurm), Itaalia (Rasmus Olander, Kaisa Elfenbein), Rootsi (Siim Karu, Kadi Nõmm) ja ka ookeanitagused riigid nagu Mehhiko (Madis Nurmik, Maris Salk), Brasiilia (Timmo Tõnts, Nancy Buht) ja Ameerika Ühendriigid (KarlAdolf Olgo, Kristel Põlluvee).
Kokku osales 264 sportlast. Riigijuhid jaotasid oma võistlejad kõikide kavas olnud spordialade vahel arvestusega, et üks atleet osaleks kolmel kergejõustikuja ühel lisaalal. Medaleid jaotati ja arvestust peeti kahes vanuseklassis: 7.-9. kl ja 10.-12. kl. Päeva lõpuks selgitati välja mängude üldvõitja riik.
Mängude olümpiaharidusnädala raames toimus kohtumine Londoni olümpiamängudel Eestile hõbemedali võitnud kreekarooma maadleja Heiki Nabiga.
Mõõtu võeti ka olümpiatemaatikat hõlmanud viktoriinis, mille võitsid Saksamaa kilvarid. Riike tutvustava plakatikonkursi parimad olid Itaalia, Rootsi ja Mehhiko, nende esindused külastasid Tartus Eesti Spordimuuseumi väljapanekuid.
Olümpiamängude tava kohaselt algas päev avatseremooniaga: võistlejate paraadi juhatas kehalise kasvatuse õpetaja Kalle Kollin, avasõnad ja mängude avatuks kuulutamine jäi direktor Andres Elmiku kanda. Ametliku olümpiahümni saatel heiskasid olümpiasümboolikaga lipu eelmiste mängude edukaim sportlane Kaisa Elfenbein ja aastatagune kooli parim meessportlane Joonas Andessalu, tulesüütajaks oli kooli parim naissportlane Marii Heleen Raidmets. Sportlaste vande luges ette õpilasesinduse juht Fred Kasela ja kohtunike vande õppealajuhataja Lia Puhm. Avamiselt ei puudunud ka kultuuriprogramm, võistlejatele esinesid Darja ja Tiina rahvatantsulapsed.
Päeva esimeses pooles peeti tuliseid lahinguid poiste jalgpallis, kus olümpiavõitjaks krooniti Brasiilia võistkond (Timmo Tõnts, Kristjan Kõuts, Aleksander Gretsjak). Ragbis jäid võitmatuks Itaalia noormehed (Rasmus Olander, Taavi Vesinurm, Jarmo Liukanen, Mihkel Kask, Kaspar Sale), neidude maahokis ei olnud vastast USAle (Jaana Ly Palmiste, Helina Sklave, Lisandra Lauri, Jane Viil, Kaidi Vatter), sõudeergomeetril olid parimad Fred Kasela (Prantsusmaa) ja HannaRiin Karu (Rootsi), paarisorienteerumises Eestit esindanud Rano Lehtsaar ja Kristin Kuusberg ning vibulaskmises Jaan Taganõmm (Prantsusmaa) ja Janely Kaljura (Itaalia).
Spordipäeva teine pool kuulus kergejõustikule. Kavas olid jooksudest 100 m (võitjad oma vanuseklassides olid Siiri Raav ja Egert Aviste, Kardo Linna ja Jete Kaldlaur), 800 m (Rego Lehtsaar ja Sandra Soosaar, Kristjan Kõuts ja Elis Soomre), 60 m tõkkejooks (Taavi Ainsaar ja Gätlin Spiridonov, Kardo Linna ja Kateriine Grišin) ning 800 m takistusjooks (Taavi Ainsaar ja Marelle Roonurm, Kristjan Kõuts ja Helina Sklave). Teised alad olid odavise (Jesper Vahur ja Klelia Veske, Kaspar Sale ja Regina Kungla), kuulitõuge (Fred Kasela ja Marge Viirok, Andrus Kraas ja Regina Kungla) ja kaugushüpe (Taavi Ainsaar ja Maris Pihu, Kardo Linna ja Kätrin Pärna).
Mitmevõistlus andis kergejõustikukuninga, kelleks krooniti Karl Adolf Olgo ja kuninganna Kaisa Elfenbeini. Võistlustele pani punkti 4 x 100 m teatejooks, kus võidutsesid Eesti noormehed ja Saksamaa neiud.
Kool iolümpiamängude üldvõitjaks kuulutati LõunaAmeerika suurriik Brasiilia.
Võistlusprotokollidega saab tutvuda veebiaadressil http:// www.marjamaakorvpalliklubi. net/210912kooliomprotokoll. htm
Lõputseremoonia päädis autasustamise, lõpukõne, olümpiatule kustutamise ja lipu langetamisega. See au kuulus üldvõitjaks tulnud riigi esindaja Timmo Tõntsule (Brasiilia riigijuht ja parim kapten).
Mängud on õnnelikult peetud. Tänan kõiki võistlejaid, kohtunikke ja majandusmehi. Kohtumiseni järgmistel mängudel 2014. aastal. Projektijuht Andres Elmik
