Need kolm lauset pole minul kiusu pärast välja mõeldud, vaid bussipeatuses kuuldud. Kuigi ma ise olen ka 84-aastane ja vajaksin seda istet. Paviljoni ligidal on küll üks pink, aga sel pole katust ja ta on kogu aeg märg, pealegi on istuvatele bussiootajatele vaja mitte ainult vihma-, vaid ka tuulevarju.

Umbes kuu aega tagasi helistasin ma vallamajja selle probleemiga. Küsisin ametnikku, kes liiklusküsimustega tegeleb (nime ei mäleta). Tema ütles, et see pink otsustati ära võtta, kuna joodikud tavatsevad selle koha peal alkoholi tarvitada ja et me arutame seda asja koos vallavanemaga. Kuna nii palju aega on mööda läinud, siis ilmselt otsustati see iste ära jättagi. Millega ei saa rahul olla.

Koduvalla nr 2 ühes artiklis oli juttu, et kolmandik valijatest on pensionärid. Nii et joodikuid selle pingi äravõtmisega kimbutades karistame ühtlasi ka neid valijaid. Nende poolehoidu on aga vallale minu meelest vägagi vaja. Seda oksa ei saeta, mille peal istutakse.

Bussipeatuse taga on värskelt ehitatud vägev puhkepark mitmete istmetega, vallaülemuste võimekuse kaalukas näide. Kahjuks on selle olulise olematu pingi näol ka võimetuse näide olemas. Joodikud käivad nüüd nende pargipinkide peal joomas, kas needki pingid üles kiskuda? Vihmaga jooksevad nad paviljoni katuse alla püstijalu jooma, kas seegi üles kiskuda?

Bussipeatustes on alkoholi tarvitamine lausa seadusega keelatud. Politsei võiks aeg-ajalt joodikuid kimbutamas ja trahvi tegemas käia. Või kui temal pole aega tema arvates tühiste asjade peale, siis on ju olemas selline institutsioon nagu abipolitsei. Leiduks kindlasti noori aktiivseid karskeid mehi, kes korra taastamisel meelsasti kaasa lööks.

Mingi mõistlik lahendus tuleks sellele piinlikule probleemile igatahes leida, enne kui ta mõne suurema kella külge satub.

Kommenteerib vallavanem Andres Laisk

Valda on läbi aegade ikka pöördutud küsimustega, mis otse või kaude seostuvad aleviku „viie valvejoodiku“ ja nende sõpradega. Muuhulgas on probleeme tekitanud ka see, et nad on hõivanud bussipeatuse pingi, vähe sellest, nad ka erineval moel risustavad seda, magavad seal ning keegi, kes päriselt bussi ootab, ei saa kokkuvõttes seetõttu peatust kasutada.

Nii otsustasimegi ühe konkreetse vallaelaniku ettepaneku peale pingi sellest paviljonist kõrvaldada. Et saaks vähemalt tuulevarjus seista, kotti toetada ilma, et peaks nimetatud kontingendiga „kabiini“ jagama. Ilmselt jääb antud küsimus üles ajatult või kuni hammasrataste vahele jäänud seltskond siitilmast lahkub. Aidata oleme neid proovinud mitmel moel, ei ole õnnestunud. Jätkuvalt otsime neile kohta, kus neil nurga taga mõnusam oleks, aga pood ja peatus tõmbavad. Politsei ja turvafirma sagedasemad patrullid on ainult hetkeline leevendus.

Kui me täna paneme pingi tagasi, siis võin üsna kanget mürki võtta, et nädala jooksul kirjutab keegi ja palub selle sealt jälle ära võtta. Head lahendust siin ei ole. Seetõttu arvan, et jääb nii, nagu on ja istuda soovijad saavad seda teha peatusest väljas olevatel erinevatel istepinkidel, mida püüame järjest juurde tekitada. Vähemalt on värske õhk. Eriti suvel näeme me muidu taas seda peatust nagu kanakuuti, kus õrrel neli joodikut üksteisel patsu löövad, maha sülitavad ja „limonaadi“ maitsevad. Kui oleme leidnud neile teise koha, mille nad omaks võtavad, siis paneme ka pingi tagasi.

Aga tänan, et selle teema pärast südant valutate. Ja kui kellelgi on mõni hea mõte töötavast lahendusest, kuidas olukorda paremaks muuta, siis see on alati oodatud.