„Kui omanik ei ole nõus vabatahtlike läbirääkimiste alusel kokkulepet sõlmima, saab rakendada sundvõõrandamise seadust ja menetlust, mis lubab avalikes huvides omanikelt maad võõrandada kohese ja õiglase tasu eest, milleks on turuväärtus," selgitab Kasesalu.

Maanteeamet tellib hankega eksperthinnangud litsentseeritud ja atesteeritud sõltumatutelt ekspertidelt maa väärtuse kohta ning asub seejärel omanikega läbirääkimisi pidama ja kokkuleppeid sõlmima. Lisaks maade ostule tuleb veel ehitushanke dokumendid kokku panna.

„Kui maade ostmine peaks venima näiteks üle 2 aasta pikkuseks, siis võib tekkida vajadus tehnilise projekti kooskõlastusi uuendada, kuna tehnovõrkude kooskõlastused võivad olla ehituse ajaks vananenud," ütleb Kasesalu.

Praeguse kava kohaselt on Laagri ümbersõidu viimase etapi ehitus Maanteeameti poolt kavandatud 2016. aastaks. „Kava täitmine sõltub väga suuresti sellest, kuidas maade võõrandamine aega võtab, kuid eeldatavasti 2016. aastal ehitustöödega alustatakse," kinnitab Kasesalu. Sõltuvalt ehitusaja algusest võiks Laagri ümbersõit tema hinnangul valmis saada kas 2016. aasta lõpuks või 2017. aastal.

TOP-i liiklussõlme projekteerimist alustati juba 2005. aastal. Jalakäijate tunnel on tänaseks valmis ja ühendatud samuti äsjavalminud linnasuunalise kergliiklusteega. Üle Pänu maantee kõrguva viadukti ehitustööd hetkel käivad ja see peaks valmis saama septembris 2014. Pärnu maanteelt kuni Koru tänavani ulatuva teelõigu ehituse hange hetkel käib ning on planeeritud, et ehitustööd saavad valmis novembris 2014.

Saue valla jaoks on TOP-i liiklussõlme viimane etapp kõige olulisem. „Laagri ümbersõit oleks täiesti uus tee, mis juhiks transiitliikluse aleviku keskusest mööda. Kõik need raskeveokid, mis Paldiski ja Tabasalu poolt tulevad, läbivad praegu ju Veskitammi tänavat. Lisaks ohutuse teemad - täna peab linna sisenedes Pärnu maanteelt Veskitammi tänavale pöörates tegema Statoili juures tagasipöörde, sh suured veoautod peavad sõitma lausa läbi bensiinijaama, mis on täielik absurd. Ja kuna rongide sõiduplaani veelgi tihendatakse, hakkab mängima juba ka raudteeülesõidu juures tõkkepuu ees veedetav aeg," ütles abivallavanem Kalle Pungas.

Vald on püüdnud Pungase sõnul jõudumööda ka projektis osaleda: seisnud selle eest, et lisaks transiidile saaksid uuel teelõigul mugavamalt liigelda ka kohalikud elanikud, sh jalgratturid ja jalakäijad, samuti et nii olemasolevatele kui planeeritavatele kinnistutele oleks mõistlik juurdepääs.

Tema sõnul on valla huvi, et ümbesõidu ehitus nihkuks vähemalt aastajagu ettepoole, 2015.  aastaks: „Ilma selleta on ka need esimesed etapid Laagri elanike jaoks sisuliselt kasutud, viimase etapi varasema valmimise toetamiseks aitame Maanteeametit vajadusel ka suhtlemisel teealuste maade omanike ning teega külgnevate detailplaneeringualade arendajatega."