Maakondlikul tasandil pidas suursaadik heaks ideeks maavanema mõtet tuua Läänemaale mõne Rootsi ettevõtte kõnekeskus. "See soosiks rootsi keele õppimist ja looks just selliseid tarku, hea palgaga töökohti, mida Läänemaa vajab," tutvustas Mäesalu oma ideed. Suursaadik lubas väljakutse vastu võtta ja proovida leida partnereid, kes aitaksid seda teoks teha.

Tähtsaks pidas suursaadik veel Noarootsi Gümnaasiumi toetamist, eelkõige sealse rootsi keele õppimise võimaluste pärast. Samuti pakuksid tema sõnul rootsi turistidele huvi Rannarootsi muuseum ja Iloni Imedemaa, aga polevat kindel, kui paljud rootslased üldse nendest turismiatraktsioonidest teadlikud on.

Lisaks arutleti Rootsi-Eesti ettevõtluse koostöö üle. "Paljudel aladel on Põhjamaad tipus, üheks põhjuseks on see, et üksteiselt õpitakse ja samal ajal pakutakse ka teineteisele konkurentsi. Eesti on üha enam saamas üheks Põhjamaadest, just oma vaadete ja arengu tõttu," ütles suursaadik.

Kaheks põhiliseks koostöö kohaks ettevõtluses, pidas Ljunggren arvutimängude loomist ja arendamist ning moetööstust. Arvutimängud on Rootsis üha suuremaks kasvav äri ning ka Eestis on firmasid, kellega selles valdkonnas teadmisi ja tehnoloogiaid jagada. Samuti on Rootsis väga tähtsal kohal moetööstus. Lisaks hiljuti Eestisse jõudnud H&M-ile on veel mitmeid suuri moebrände, mis veel Eestis kanda kinnitanud pole, näiteks Philippa K ja Acne. Moetööstuse koostöökohana ei näinud ta ainult tööstuse siia toomist, vaid pigem koostööd kohalike andekate disaineritega.

Rootsil on Eesti maakondadest ajalooliselt enim kokkupuutepunkte just Läänemaaga ning juttu oleks jätkunud veel tundideks. Pärast kohtumist maavanemaga läks Anders Ljunggren tutvuma Iloni Imedemaaga.