Kell 11 saab maakaitsepäev hoo sisse Haljala rahvamaja juures, kus on oma tööd, tehnikat ja varustust tutvustamas Kaitseliit, Maavägi, Õhuvägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maanteeamet, Viru Vangla. Uudistada saab näiteks kopterit, soomukit, erinevaid veokeid, lõhkekehasid ning lahingvarustust ja relvi. Oodata on ka õppereaktiivlennuki L-39 ülelendu. Kohal on piirivalve mootorpaat, piirikontrolli tehnika, politsei ja piirivalve teenistuskoerad, motopolitsei, võimalik on lasta õhupüssist. Maanteeamet räägib liiklusohutusest, kaasas on pöörlev auto. Naiskodukaitse pakub sõdurisuppi ning tegevusi ja uudistamist jätkub tervele perele.

Kell 11.30 kogunevad Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi ja Haljala vallavanema Leo Aadli kutsel veteranid pidulikku lõunalauda jõustruktuuride juhtidega.

Kell 12 on Haljala valla isetegevuslased ja huviringid oma etteastetega päevale värvi andmas. 12.30 ootab Kaitseliit jälgima näidislahingut Maheda järve ümbruses, 13.00 toimub pidulik paraad Haljala rahvamaja ees, kus osalevad Lääne-Virumaa linnade ja valdade liputoimkonnad, Viru maleva lippurid, kaitseliitlased, noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse.

Kell 13.30 peaks olema kohal vabariigi presidendi Valgast läkitatud võidutuli. Tänavused Viru maleva võidutule toojad on pikaajaline Naiskodukaitse Viru ringkonna tegevliige Vaike Porval ja tema poeg, aktiivne kaitseliitlane Urmas Porval. Võidutule toojad saabuvad Valgast helikopteriga ROBINSON. Pidulikul tseremoonial Haljala rahvamaja ees võtab neilt presidendi läkitatud võidutule vastu Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, kes jagab tule omakorda Lääne-Virumaa linnade ja valdade esindajatele. Kõik soovijad on oodatud oma jaanilõketesse võidutuld võtma.

Maakaitsepäeva korraldavad Kaitseliidu Viru Malev, Haljala Vallavalitsus ja Lääne-Viru Maavalitsus. Osalevad Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Kaitseliit, Maavägi, Õhuvägi, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Viru Vangla. Toitlustamist toetab OG Elektra AS.

Tänavu tähistatakse võidupüha riiklikult paraadiga Valgas. Sellest kujuneb Kaitseliidu ja Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze ühine kaitsetahte väljendus - paraadil osalevad ka lätlaste üksused, paraad hõlmab Valga ja Valka linnu. Võidupüha pidustused algavad 23. juuni hommikul kell 09.00 võidutule läitmisega Valga Vabadussõja ausamba juures. Võidutuli sünnib tavakohaselt eelmisel päeval Noorte Kotkaste poolt muistsel viisil süüdatud muinastulest ja Eesti Sõjameeste Tori mälestuskiriku altaril süüdatud sõdades langenute mälestustulest. Kuna tänavune aasta on üldlaulupeo aasta, liitub võidutulle ka Võidupüha ajal Valgamaa laulupeotuli. Vabadussõja ausamba juures ühendatakse kolm tuld võidutuleks, mille hiljem paraadil saadab vabariigi president laiali kõigisse maakondadesse, kust neist juba hiljem süüdatakse kohalikud jaanituled.

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Võidupühal peetakse meeles Eestile vabaduse välja võidelnud mehi ja austatakse langenute mälestust ning väljendatakse valmidust alati Eesti vabadust, oma perekonda ja kodu kaitsta. Enne II maailmasõda oli maakaitsepäev kaitseliidu maleva, omavalitsusjuhtide ja jõustruktuuride töökohtumine, kus arutati riigikaitset ja hädaolukordade lahendamist puudutavaid küsimusi. 1995. aastal alustas Kaitseliidu Harju malev soomlaste eeskujul maakaitsepäeva tähistamist kogupereüritusena ja seda võidupühal. President Lennart Meri soovitas seda ka teistele maakondadele ning nii tähistataksegi üle-eestiliselt võidupühal ka maakaitsepäeva.