Neeme lasteaia Uno Leiese „Tipp, Täpp ja kaks lumememme" oli lavale toodud juhendaja Helve Hantsomi tuntud headuses. Kõige olulisem väikeste näitlejate juures on, et nad ise lustivad ja tunnevad end laval hästi huvitavas mänguelemendis. Seda nende mängust ka kiirgas. Joosep Jüri Puusaag, Kert Tamm, Angela Maiste etendasid oma tegelaskujusid mõnuga, nagu ka kogu ülejäänud trupp.

Loo lasteaia Pääsupesa Päikeselaste rühm esitas Elar Kuusi „Memme musi" mahuka loo (juhendaja Maiki Poks). Juhendajale tunnustus sellise suhteliselt pika ja rohkearvulise tegelaskonnaga loo väljatoomise eest. Pikk pai kõigile tegelastele, eriti pikk pai rebase osatäitjale Matilda Kerdele, särava esitusega võrratule rohutirtsule Karl Koigi esituses ja muidugi vahvatele jänkupoistele.

Kostivere lasteaed oli sedapuhku õnnetus olukorras. Tegid proove ja lavastuski kandis põnevat pealkirja „Naisevõtt pole naljaasi", aga kui õel gripiviirus olulised tegelased festivali eelõhtul jalust niidab, siis pole midagi parata. Suur töö ja vaev jäi ette kandmata. Sellegipoolest saatsime töökale trupile väljateenitud kommikoti nagu kõigile teistelegi.

Väikesed näitlejad lõpetasid enne lõunat ja koos nendega ka festivali superkülaline - Pipi Pikksukk. Vahetu, sõnakas, nagu loodud lastega koos laval lustima. Suur aitäh sulle, Pipi!

Pärast maitsva teatrisupi söömist ja väsinud lasteaialaste kojusaatmist asusid teatripäeva lõpetama koolide näitetrupid. Publik küll vahetus, kuid saal oli endiselt rahvast tulvil.

Neeme algkool esitas tuntud muinasjutu „Printsess herneteral" (juhendaja Merike Kahu). Vana head muinasjuttu on alati mõnus vaadata, eriti kui tegelased laval hoole ja armastusega lustivad. Ei saa nõuda, et kõik lapsed näitlejapisikuga sünniksid, kuid Neeme trupp mõjus väga toreda ansamblina. Meelde jäid elav ja liikuv narr (Jessica Lauter), toatüdruk (Katariina Metsoja), ülemteener (Anna-Maria Paomes).

Kostivere lasteteater - festivali nael

Juba mitmendat hooaega on Kersti Laanejõel vanema trupi kõrval ka väiksemad teatrimänguhuvilised. Siiani on vanem trupp olnud festivali nael. Nüüd siis tegi rõõmsa üllatuse noorem rühm oma ühisloominguga „Mängude mäng".

Rahvas on alati tulnud suurte lootustega Kersti lavastusi vaatama ja nad ei pidanud pettuma ka seekord.

Nutikalt mitmeid teemasid ja etüüde ühendades sai sellest tõeline Mäng - puhtalt ja tasemel mängitud. On ju lapsed alati püüdnud mängida täiskasvanuid, matkida nende probleeme ja riietuda suurte moodi. Kujutan ette, kui särasilmselt ja õhinaga seda ühisloomingut ette valmistati. Te olete andekad! Minu komplimendid sulle, Kersti! Veel kord surun kätt trupi ainukesel noormehel, keda loodan tulevikuski laval näha.

Vanem trupp ei rahuldu mänguga. Neid huvitavad juba tõsisemad probleemid. Ja õigusega. Võib ju ütelda, et sünge lugu, räiged sõnad ja sobimatud väljendid... Aga sõnum oli tugev. Teismeliste vanemaid oli saal täis ja sellist sõnavara on nad kõik kuulnud. Kui mitte omas kodus, siis tänaval, seltskondades jne. Teatrilaval püütakse reaalse elu räiget poolt taltsutada ja kunstilisse raami suruda. Arvan, et Kersti sai sellega kenasti hakkama.

Muidugi panid mõned sõnad lapsevanemad õhku ahmima ja kõrval istuva mudilase kõrvu kinni suruma. Ega see tükk väikestele mõeldud polnudki. Trupp mängis pieteeditundega, omas rütmis, omas helistikus. Aitäh teile! Soovin sulle edu, Kersti!