Lapsena Siberisse küüditatud Ülo Saartok märki vastu ei võtnud, vaid palus selle presidendile tagasi saata. Saartok põhjendas seda solvumisega, et Eesti riik ei suutnud hiidlaste küüditamise kaasosalist Arnold Meri süüdi mõista, vaid kohtuotsuse tegemist lükati aina edasi, kuni viimane suri. Lapsena küüditatud Maie Holtsmann ütles, et oli väga tore sündmus ja märgi kohta arvas, et “eks ta ole üks meelespidamine meie kannatustest”. Tema soov on, et kui ta kord sureb, pandaks see märk talle kirstu kaasa.