Hea õpetaja tunneb oma ainet ja oskab seda lastele hästi selgitada. Ta on sõbralik ja austab lapsi ning kohtleb neid õiglaselt ja vahet tegemata. Ta on enesekindel ja tema tunnis on kord - ma ei pea silmas mingit kasarmukorda, vaid sellist toredat töist õhkkonda. Tunnis on vaikus ja rahu, keegi ei karda õpetajat, kuid temast peetakse lugu ja tema seatud piirid on õpilastele mõistetavad ja aitavad õppetööle kaasa.

Hea õpetaja on terava silma, tundliku südame ja hea vaistuga, ta näeb ja tajub laste omavahelist halvustamist ja kiusamist ning mõistab selle hukka nii, et kõik saavad aru; see õpetaja ei luba koolivägivalda, ta oskab ka lapsi mõistma panna - koolikiusamine on halb.

Hea õpetaja ei ole tujukas, ta ei pabista oma positsiooni pärast. Ta usub endasse, usub, et saab lastega hakkama ja siis usuvad seda ka tema õpilased. Ta on tolerantne, avara maailmapildiga ning tal võiks olla ka huumorimeelt.

Hea õpetaja ei pea tingimata kasutama erinevaid õppevahendeid ning valdama Powerpointi, ta  võib töötada ka ainult kriiti ja tahvlit abiks võttes nii, et tema tund on oodatud,  kaasahaarav ja hariv.

Hea õpetaja annab oma õpilastele alati midagi veel peale ainealaste teadmiste. Ta õpetab inimeseks olemist. Hea õpetaja ei pea olema ideaalne inimene, keegi meist ju ei ole. Ta on väärikas inimene, kes võib ka eksida ja tunnistab oma eksimusi. Ta on inimlik ja just seepärast ongi ta väga hea õpetaja.

Milliseid õpetajaid soovite oma lastele?

Soovin oma lastele õpetajaid, kes on sõbralikud ja rahumeelsed. Nad peaksid oskama oma ainet hästi õpetada ja nende tunnis peaks olema kord. Väga tähtsaks pean võrdset suhtumist kõigisse õpilastesse ja seda, et lastel ei oleks tunnis pinget korralageduse ja lärmi pärast või ebakindluse tõttu õpetaja tujukuse pärast.  Soovin, et õpetajad ei oleks pealiskaudsed ja ebaõiglased hinnangutes. Soovin oma lastele õpetajaid, kes armastavad oma tööd ja oma õpilasi. Õnneks on minu koolis käival lapsel mitu täitsa head õpetajat.

Meenutage enda parimat õpetajat.

Mul on olnud väga häid õpetajaid, kuid säravaim neist oli põhikooliaegne klassijuhataja ja ajalooõpetaja Pille Valk. Ta kujundas õpilaste väärtushinnanguid ja maailmapilti ning ei teinud seda mitte näpuga näidates, vaid põnevalt läbi ajaloo ja oma isiksuse. Iga tema tund oli väga huvitav ja sisukas, ma ütleks isegi, et ajalootund muutis koolipäeva eriliseks.

Kas õpetaja roll on viimase 20 aasta jooksul muutunud?

Ma arvan, et on. Õpetaja peab järjest rohkem olema kasvataja ja psühholoog. Õpilastega on tunnis järjest raskem hakkama saada ja õpetajal kulub liiga palju energiat selle peale, et elementaarseid käitumisreegleid selgitada ning nende täitmine saavutada. Igasuguseid emotsionaalseid pingeid, mida tuleb jooksvalt lahendada, on rohkem.

Mõnikord jääb mulje, et õpetajast on saanud teenindaja ja õpilane võib temalt palju nõuda- klient on ju kuningas - kuid õpilase kohustused justkui ei ole täitmiseks, vaid on midagi vabatahtlikku ja valikulist. Mulle tundub, et õpetajatel on juurde tulnud kõvasti paberitööd. Aina on vaja midagi koostada ja millestki aru anda. Mulle tundub, et õpetajat usaldatakse vähem. Kahjuks.