Lapsevanemad Peetri koolist: Lapsevanema jaoks on oluline usaldus ja avatus


Lapsevanemad Peetri koolist: Lapsevanema jaoks on oluline usaldus ja avatus
Sageli tehakse klassides ühiseid ettevõtmisi koos vanematega, pildil 1. a klassi vägagi meeleolukaks osutunud isadepäeva tähistamineRae Sõnumid

Et lapsel koolis hästi läheks, peavad pingutama nii kool kui kodu. Kuidas näevad Peetri koolielu emad-isad, mida ootavad kodud koolilt, arutasid lapsevanemad Anu Marie Saar ja Rain Kooli.

RK: Lapsevanema jaoks on last kooli viies oluline usaldus ja avatus. See, et mul on võimalus õpetajaga silmast silma suhelda, saada teada, mida mu laps teeb, kuidas ennast tunneb, kuidas sõprade ja klassikaaslastega hakkama saab. Ja on väga oluline, et avatus oleks kahepoolne: et ka lapsevanem räägib õpetajatele kodustest asjadest, mis võivad lapse toimetulekut koolis mõjutada. See võib tunduda alguses küll pisut hirmutav, aga tegelikkuses teeb avatus elu lihtsamaks vanematele, õpetajatele ja seeläbi ka lapsele. Sellise avatuse aluseks on aga usaldus - teadmine, et meie jutud jäävad meie teada ja saadud infot kasutatakse otstarbekalt.

AMS: Peetri kool on tegelikult vägagi avatud: siin on vanematel võimalus tunde külastada, aga ka ise tundi anda - see annab veel eriti hea kogemuse. Lisaks annab õpetaja pidevalt põhjalikku teavet sellest, kuidas su lapsel läheb, kuidas ta saab õppimisega hakkama, kuidas suhtub teistesse lastesse, koolitöösse. See teeb koolielu läbipaistavamaks ja annab kindlustunde - emana ma tean, mis koolis toimub.

RK: Üks osa avatusest ka klassi ja kooli ühisüritused - need on ettevõtmised, mis kaasavad kooliellu ka laiemat kogukonda ja kus saad tuttavamaks teiste vanematega. Näiteks mu poja klassi isadepäeva tähistamine näitas selgelt, et jäigad ja jahedad soome-ugri mehed on tõesti vaid stereotüüp.

AMS: Põnevad ja sisutihedad on olnud „Lapsevanema koolitunnid", kus käivad kõnelemas erinevate alade eksperdid ja mis on avatud kõigile huvilistele. Tore, et nendel üritustel on ka palju kooli- ja lasteaiaõpetajaid - seegi näitab, et töös lastega on meil kõigil üks suund. Ja kui laiemalt vaadata, siis kogukonna jaoks on Peetri koolil väga oluline roll: siia tulen raamatukokku ja trenni, toon lapse huviringi ja beebitundi, siin on laadad ja külakoosolekud! Märk heast õhkkonnast on seegi, et lapsed ei taha tundide lõppedes koju minna.

RK: Olenemata õhkkonnast, alati jääb määravaks õpetaja roll - just õpetaja teha on see, kas aine ja tund on haaravad, kas lapsel tekib huvi ja tegutsemistahe. Õpetaja saab luua õhkkonna, kus laps tunneb end turvalise ja toetatuna ka siis, kui ta on pisut liimist lahti. Oluline pole ju mitte vaid füüsilise vägivalla puudumine, vaid ka psühholoogiline turvatunne. See, et laps saab koolist selge sõnumi: mis tujus ma ka olen, õpetaja reageerib adekvaatselt. Õpetaja ei pea olema järeleandlik, pigem leebelt, aga selgelt enesekindel.

AMS: See, et laps ei saa numbrilist hinnet, ei tekita lastes küll mingeid küsimusi. Pigem on see alguses probleem vanematele ja eeldab neilt pisut tugevamat kindlustunnet ning usaldust oma lapse ja tema õpetajate vastu. Ka kannatlikkust selgitamaks meie kooli hindamissüsteemi sõpradele - sugulastele. Tegelikult õpid sõnalise hinnangu ja tagasiside kaudu last sisulisemalt tundma.

RK: Mida vanem ootab? Seda, et laps saab kasvada inimeseks, kelle enesehinnang on nii hea, et ta suudab elu "tõmbetuultele" vastu seista, et iga tagasilöök teda jalust ei rabaks. Et ta oleks elujaatav ja leiaks oma positiivsed küljed. Ja see, kuidas kool suunab

1. klassist peale eneseanalüüsile, õpetab ennast isiksusena nägema, annabki lapsele õige suuna kätte. Õpetab last lisaks endale ka elu analüüsima.