Ütlus, „Algul ei saa vedama, pärast enam pidama", tundub, et peab ka paika mudilaste puhul. Nagu ikka, oldi esialgu kohmetunud, tantsima keegi ei kippunud ja liiguti rohkem mööda seinaääri. Kuid õhtu lõppedes, oli nii mõnigi lapsevanem hädas, kuna suud vajusid kõverasse kohe, kui kojuminekust juttu tehti.

Neile, kes ise kohal ei viibinud, teame öelda, et lastele üritus meeldis. Õhtu otsa nurgas istujaid ei näinud ning ka nutmiseks ükski laps põhjust ei leidnud. Kõigil oli väga tore. Pidulised pidasid ennast hästi üleval ja käitusid nii nagu ühele väiksele tublile diskolisele kohane. Leiti endale meelepärast tegevust ja lubati kindlasti ka järgmine kord kohal olla.

Seega, kallid lapsevanemad: kellel vähegi aega ja võimalust oma võsukene Päevakeskusesse toimetada, siis palun tehke seda, sest Päevakeskusel on plaanis neidsamu üritusi edaspidigi korraldada ja lastele on seda väga (lugeda: hädasti) vaja!

Meie omalt poolt lubame, et igav neil ei hakka! Peale Päevakeskusest lahkumist on neil tubli annus positiivsust juures ning samapalju energiat jätavad nad sellel õhtul meile. Kas pole tore, kui lapsuke õhtul rampväsinuna voodisse heidab, endal mõnus muie näol?