Võistkondade moodustamiseks said kõik endale looma nime ja nii ei olnud Kirivere, Imavere, Võhma ja Kabala võistkonnad vaid sead, koerad, kassid, hiired ning teised sulelised ja karvased.

Võistlus oli kiire ja nutikust ning täpsust nõudev. Saalis oli mitmeid väikeseid punkte, mida segavõistkonnad läbima pidid: sussijooks, memori, ristsõna, vee vedamine, ühel jalal hüplemine, täpsusvise, põnevaid võistlusi oli veelgi. Iga sõpruskond pidi läbima omal sedelil näidatud järjekorras (kõigil oli see erinev) punktid. Kolm minutit oli aega end igaks punktiks valmis panna, kuus minutit aega võistelda ja jälle kolm minutit, et uude kohta liikuda. Õpilased olid hoos ja õnnelikud.

Pärast olümpiat, kui korraldajad lõid punkte kokku, kujundasid võistkonnad Pilistvere kihelkonna olümpialippu ja varsti oligi aeg kokkuvõtteid teha. Kuigi tehti ka pingerida, siis sellele väga keegi rõhku ei pannud, kõik said diplomi ja kommi, kõige tublimad said ilusa pastaka. Vihjeks võin öelda, et nii mõnigi meie kooli õpilane sai meene omanikuks.

Päev lõppes ühise morsi joomise ja kringli söömisega ning olen kindel, et tegelikult võitsid sport ja sõprus, see tähendab - võitsime kõik. Koju sõites õpilased olid küll väsinud, kuid häid sõnu selle päeva kohta jätkus palju. Täname oma kokkasid, kes meile maitsvad saiakesed kaasa küpsetasid, sõpruskoole ning muidugi eriti suured tänud Kabala koolile ja Jane Nirgile, varsti kohtume ehk jälle!