Lastehoid võib valdadele tuua hoopis lisakulu

Uue aasta 1. jaanuarist võivad vallad ja linnad lapsevanema nõusolekul pakkuda lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenust. Seadusemuudatus puudutab noorema eagrupi lapsi, pooleteise- kuni kolmeaastaseid mudilasi. Vallajuhid uues seaduses palju plusse ei näe, kirjutab Harju Elu.

Ülemöödunud nädalal võttis Riigikogu vastu vastavad seadusemuudatused. Kui seni oli omavalitsusel kohustus luua võimalus kõigile oma territooriumil elavatele (loe: registreeritud) pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele käia teeninduspiirkonnas lasteaias, siis uuest aastast võib pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele pakkuda kohta lastehoius. Kui laps saab kolmeaastaseks, peab omavalitsus endiselt tagama talle koha lasteaias.

Lastehoiu puhul ei tohi lapsevanema osalustasu seaduse järgi ületada 20 protsenti palga alammäärast. Näiteks järgmisel aastal, mil valitsuse kehtestatud palga alammäär on 390 eurot kuus, on lapsevanema maksimaalne osalus 78 eurot. Kuigi seadusemuudatuse üks eesmärke oli see, et kohaliku omavalitsuse rahalisi kohustusi ei suurendata, ei kipu see praktikas nii minema. Viimsi abivallavanema Andres Kaarmanni kiire arvutus näitab, et raha kulub vallal uue seadusega rohkem. „Eralastehoiu teenuse keskmine hind on suurusjärgus 350 eurot kuus. Kui vanema maksimaalseks osaluse määraks on 78 eurot, siis jääks vahena valla kanda keskmiselt 272 eurot ühes kuus,“ märgib ta. „Viimsi vallale võib see tähendada täiendavalt kuni 100 000 eurot (väljaminekut – M.T.).“ Kaarmann lisas, et kui erahoiud hinda tõstavad, siis suurenevad valla väljaminekud veelgi.

Võrdluseks saab lisada, et täna kompenseerib Viimsi vald eralastehoidu kuni 128 eurot kuus ühe lapse kohta ning eralasteaias käiva lapse eest 223 eurot. Lastehoius käib aasta jooksul ligi 120 Viimsi valla last.

Loe edasi Harju Elust.