Leaderiga Portugalis
Mittetulundusühing Põhja-Harju Koostöökogu on Jõelähtme, Viimsi ja Rae omavalitsusi, 27 kodanikuühendust ja 14 ettevõtet koondav omaalgatuslik ühendus, mis avab ligipääsu Leader-programmi toetustele, eesmärgiga arendada piirkonna turismi, väikeettevõtlust, väärtustada kohalikku kultuuripärandit ja miljööväärtuslikku elukeskkonda. Tegevusgrupp toimib piirkonnas arendusorganisatsioonina ja projektitoetuste administreerijana, kes võtab vastu projektitoetuste taotlused, hindab neid vastavalt strateegias toodud kriteeriumidele, koostab toetust saavate projektide nimekirja ning määrab toetuste suuruse. Koostöökogu juhatusse kuuluvad Viimsi vallast Ene Lill ja Enno Selirand, Jõelähtme vallast Arno Kannike ja Janek Safranovski, Rae vallast Mart Võrklaev ja Reet Rehtsalu.
Võõra maa esmamulje on seotud toiduga, sest söömata ei saa keegi kusagil olla. Kõige läänepoolsemas EL-i liikmesriigis, kus pärast 4000-kilomeetrist lennureisi maandume, üllatab õhtusöögi eelroana serveeritud hea kodumaine verivorst. Seda pakutakse liha ja oliivide kõrval eelroana sageli, kruubi asemel küll riis, sest ilmselt kulub oder õlle tegemiseks. Aga alati on laual oliivid ja salatite juurde mitut sorti oliiviõli. Kui enne masut käis portugallane sageli väljas söömas, siis nüüd on see komme paratamatult harvemaks jäänud. Seda, et söögikohad tühjaks jäävad, siiski ei peljata. Portugallane armastab teiste inimeste seltsi. Ja iseseisvust, sest riik on samades piirides eksisteerinud 800 aastat. 10 miljonit inimest räägib oma keelt, hoiab kultuuritraditsioone, kuhu on aastasadu kuulunud hobusekasvatus, ja on uhke sõltumatuse üle Hispaaniast. Ajast aega on pressitud oliiviõli ja viinamarju, au sees peetakse vanu koduseid vabrikuid, isegi restaureeritult või konserveeritult. Leader-meetme vahendid on maaelu toetanud 19 aastat. Väga palju on investeeritud toiduainete tootmisesse, sealhulgas just väiketootmisesse ning toitlustuskohtadesse.
70 protsendil Portugali territooriumil kasvab mets, metsandus ja põllumajandus on tähtsaimad majandusharud. Mitmekesine loodus on vaheldusrikas - põllud, viinamarjaistandikud ja karjamaad vahelduvad mäestikega, mäekülgedel korrapärased oliivi- ja eukalüptisalud, kus kasvab rohkelt ka olulist eksportkaupa - korgipuud. Korgipuuistandus saab küpseks kümne aastaga. Seedermändi kasvatatakse seemnetest pressitava õli pärast. Maastikku ilmestavad koduloomade karjad, ilusad hobused, mustad härjad, kitsed, lambad ja veised. Elu maal käib, palju panustatakse siseturismile. Leader on toetanud arvukaid väikeseid mõne ööbimiskohaga majutus- ja toitlustuskohti, ökotalusid, toiduainete tootmist ja töötlemist, väikeseid koduseid ettevõtmisi. Ja väikelinna korralik pere peab õuenurgas kindlasti väikest kanakarja.
Austades vana ja luues uut
„Kohalikud ettevõtjad on küll tublid, kuid sellise reisi puhul tõstan esile hoopis meie endi seltskonda, kellega tutvumine varjutab pikas perspektiivis ka päikeselise Portugali. Tekkisid mitmed koostööplaanid, rääkimata nendest plaanidest, mis veel tulevad tänu uutele kontaktidele. Kui ka kõik plaanid ei realiseeru, siis ainuüksi protsessist on kasu. Eri valdkondade inimeste koostöös on sünergia," võtab õppereisikaaslane Janek Safranovski Leader-grupi toimimise põhimõtte lühidalt kokku.
Portugal liitus Euroopa Liiduga 25 aastat tagasi, 1986. aastal, seega oleme Leader-meetme toetuste kasutamisel nendega võrreldes alles lapsekingades. Ühe elaniku kohta arvestatuna on toetused kümneid kordi suuremad. Väga palju rahalisi vahendeid on investeeritud maaelusse ning turismimajandusse, mida võõrustajad uhkusega esitlevad. Eriliselt soe ja südamlik vastuvõtt saab meile osaks kohalikus omavalitsuses. Siinne päevakeskus toob kokku erinevad generatsioonid, programmid, kus vanu ja noori inimesi pannakse koos midagi tegema, on populaarsed. Muidu oli päevakeskuses, mille tegevuse sisu on vanade ja noorte inimeste kokkuviimine, õdus ja kodune, aga kui seenioride ansambel laulu üles võttis, läks lausa hingeliseks, portugallastele omane südamlikkus ja külalislahkus oli kõikehõlmav. Hea, et suutsime kiiresti üles võtta ka eestlasliku tervituslaulu, mis sai võõrustajatelt heakskiidu üksmeelse aplausiga. Vaimustusime omavalitsuse projektist ,,Vanadelt noortele", mida võiks vabalt ka meil rakendada. Praeguse aja emad ei pruugi enam osata (või ei ole aega õpetada) kõiki neid toredaid asju, mida oskavad vanemad inimesed (kudumine, tikkimine jpm). Miks siis mitte teha koostööd päevakeskuste ja noortekeskuste vahel ning pakkuda inimestele sellist toredat suhtlusviisi.
KAKS NÄIDET ÕPIKUST
Väikelinn Alcanena, kus peatusime, ei olnud Lissabonist kuigi kaugel. Keskeltläbi tunnise bussisõidu raadiuses külastasime pea kõiki Leaderi tegevusgruppe. Õppereisi päevad olid 12 tundi täis tutvumisi Leader-projektidega ja kahjuks need seitse päeva rannaskäimist ette ei näinud. „Koju jõudes pidin lennukipiletitega tõestama, et Portugalis käisin, kuna polnud päikest saanud," kurdab üks reisikaaslane.
Esimene näide: sümpaatne noormees mõne töölise abiga mõisa pidamas. Mõisa oli ta saanud päranduseks oma isalt ja pidas nüüd seal 140-pealist hobusekarja ning tegeles hobusekasvatuse (kohaliku lusitaania tõu aretamise) ning hobumatkade korraldamisega. Leader-meetme abil oli tehtud õige väikesed täiendused ja parandused hobuste jalutusplatsi ja sadulahoidla näol.
Teine näide: kuu aega käigus olnud hotell, mille juurde kuulub ka mõni hobune. 200 000 eurot maksvat projekti toetati Leader-meetmest 60% ulatuses. Renoveeriti 500 aasta vanune elumaja, ehitati tallid, maneež, hotell koos sisustusega, loodi kaks uut töökohta. Toa ööpäevaks koos söögiga saab üürida 70 euro eest. Võib ratsutamist õppida ja puhata, soovi korral kultuuriprogrammi nautida, kel vaja, võib oma hobuse siia hotelli hoiule tuua. Hoonetekompleksi kuulub oma kabel, millest üks uks avanes ka inimestele tänavalt. Portugallane on usklik; see rahvas, kes usub, jääb püsima, ütleb rahvatarkus. Noor daam ostis hoonetekompleksi kaks aastat tagasi ühe miljoni euro eest ning nüüd käivitas Leader-meetme toel majutusasutuse ja lõi töökohad. Antud näide on kui õpikust: Leader meede tõukab ettevõtluse käima, on täienduseks põhikapitalile.
PORTUGAL AVAS SILMAD
Mis meid, kolme valda seob?
Koostöökogu juhatuse liige Arno Kannike
„Kohtusin meie võõrustaja ja teejuhi Joao Maria Tomaziga jaanuarikuus Brüsselis, uutele Leader-programmi lülitunud maadele korraldatud seminaril. Ka vanad tegijad olid kutsutud ja meil tekkis portugallase Joaoga väga hea kontakt. Võtsin küllakutse vastu ja olen rõõmus, et Jõelähtme, Rae ja Viimsi valla inimesed on saanud õppereisilt täiesti uue kogemuse.
Kui Portugali ettevõtja uut töökohta ei loo, saab ta projekti kogumaksumusest vaid 40% toetust, ühe töökoha loomisel 50%, aga mitme töökoha loomise puhul juba 60%. MTÜ nagu ettevõtjagi peab tegema äriplaani, mis ka ellu jääb, jätkusuutlikkuse alge peab sisalduma igas ettevõtmises. Meie inimesed võiksid osata rohkem ette näha. Edasi plaanime muuta hindamiskriteeriume selliselt, et uute töökohtade looja saaks ka suuremat toetusraha.
Samas tõdesime, et mitte ühelgi juhul ei saanud Portugali projektitoetuse taotleja toetust 90% ulatuses nagu meie mittetulundusühendused on harjunud. Samuti on meil ülemäära palju summasid läinud projekteerimistele, mis paraku mitmete projektide puhul kuhugi edasi ei jõua. Peame hakkama mõistma, et Euroopa raha on lisaboonus, mitte algkapital.
Aga Leader-meede on maaelu arendamisel Jõelähtme valla mittetulundusühendused lühikese programmiperioodi jooksul küll hoogsalt liikuma lükanud. Leader on parim piirkondlik koostöövorm kolme valla inimestele.
Eestis peab eramaal olev toetusest rajatud ehitis olema viis aastat avalikus (MTÜ) kasutuses. Kui äriplaan pole jätkusuutlik, läheb raha tühja. Ollakse harjutud lootma Euroopa rahaga kogu projekti elluviimise peale. Reeglistik ja kriteeriumid on meie endi otsustada, meie oma strateegiast algab ju kõik. Toon näite Iru külamaja ideeprojektist, kus meil on seljataga suurinvestor, kes tagab jätkusuutlikkuse ka pärast maja valmimist. Külamaja peab saama kasutada tasuta, seal käimise eest ei tohi raha võtta.
Jõelähtme valla ühendused on olnud väga aktiivsed. Kui vallavalitsejad arvavad, et kogu raha peab minema betooni, siis päris nii ei saa. Altpoolt tulev initsiatiiv on külaelu igakülgseks arendamiseks esmatähtis, kusjuures ilma kolme sektori koostööta ning koostöövõrgustikuta ei tule edu. Peamine meie piirkonna arengu võti võiks olla turism, näiteks Lilleorust Pirita jõe kallast pidi Irusse ja siit kuni Prangli saareni välja.
Portugal on Leader-programmide rakendamisel teinud tohutu töö, seal osatakse säilitades ka juurde luua. Meil saaks samuti vanade ja noorte koostöövorme kaaluda ja rohkem rakendada.
Huvitav avaliku ja erasektori partnerluse näide oli Palmelas - Leaderi toel valla osalusega loodud söögikoht, samas ajaloolise hoone teises tiivas käsitööhoov - hästisisustatud ja tõelist töömeeleolu pakkuv savitöökoda, mida toetasid kõrvalmajas asuvas kohvik, poes töötavad portselanimaalijad ja kohalike köögiviljade ettetellimisega müügipunkt."
Koostöökogu juhatuse liige Enno Selirand
„Toetuste määramise otsustamisel ei saa mittetulundusühenduste ja ettevõtete vahel vahet teha, mõlemad peavad olema jätkusuutlikud ja suutma end toita ka pärast projektiraha lõppu. Oleme andnud suuri summasid projekteerimistele, kuid nüüd peame koostöökogu sees selgust looma, sest 80% projekteerimisrahadest ei realiseeru rajatisteks -ehitisteks. Lähiajal arutame läbi õppereisi tulemused ja teeme ilmselt ka kriteeriumides korrektiive, seades esiplaanile jätkusuutlikkuse.
Võõra raha eest ei tohi teha kõikvõimalikke mõttetusi. Kui inimene panustab oma raha, siis usub ta oma ettevõtmise toimivusse ja jätkuvusse. EL toetusi tuleb jagada neile, kes nende summadega niiöelda i-le täpi peale panevad. Samm-sammult peavad kolm valda koos edasi arenema. Suhtumist maaturismi tuleb kardinaalselt muuta, sest seni sipleme kinnisvarabuumi sotsiaalsete tagajärgede koorma all.
Euroopa kultuuriareaalis oleme kõik üksteisega kuidagi seotud, meil on ühine ürgne kultuuriruum, millest me küll vahepealsed 50 aastat olime vägivaldselt välja kistud. Kurbusest ja taagast tuleb end lahti raputada ja mõte vabaks lasta, et tabada sügavamat tõde. Et edasi liikuda, peame end tihtilugu maast lahti tõmbama ja eemalt vaatama. Portugalist oli hea Eestisse vaadata. Korraga saime aru, et meil on ühine tee ja et me suudame leida vaimse ühisosa.
Mulle isiklikult avaldas muljet tootjalt-tarbijale-pood, seostasin seda kohe meie oma taluturuga. Portugali oliiviõli ja veini võiks saada osta ka Viimsi taluturult.
Täna võõrustame Lõuna-Leedu Leader- meetme piirkonna tegevusgrupi rahvast, näitame, mida Jõelähtme, Viimsi ja Rae vallas Leaderi toel korda saadetud. Ja seda pole vähe."
Viimsi vallavanem Haldo Oravas
"Mulle avaldas sügavat muljet inimeste tahe koostööd teha ja ühiselt piirkonda arendada nii turismi kui muude ettevõtmiste alal. Veendusin, et Jõelähtme, Viimsi ja Rae vallas peaks rohkem edendatama turismi ja rajatama majutuskohti. Lõunamaist lopsakat loodust meil ju pole, järelikult tuleb välja mõelda midagi põnevat ja külgetõmbavat. Kõik eeldused on olemas, sest kusagil Eestis pole nii sügavat sarnast ajalootausta kui meie kolme valla piirkonnas. Rae vallas on rohkesti edukat ettevõtlust, Jõelähtmes ajalugu ja Viimsis merepiiri ja saari, muu hulgas ka Püünsi surfiparadiis.
Kolme valla ühistele väärtustele saab ehitada tugeva, ajaloole tugineva turismilegendi.
Ma polegi varem osanud mõtestada maaturismi selles võtmes, mida Lissaboni linna lähipiirkonnas kogesin. Portugal avas silmad, hoopis selgemalt joonistusid välja meie ühised eelised, mis on veel kasutamata. Seni oleme end seostanud Tallinnaga, kuid olgem ausad, Tallinn on meie kolme valla kõrval hilisema tekkega asustus, paraku küll nii mõnelegi tõmbekeskus.
Ajaloo sügavik ühendab meid rohkem Jõelähtme ja Raega kui Tallinnaga: Jõelähtme kirik, Saha kabel, Rebala muinaspõllud, Iru linnus, Viimsi valla 11 saart ja palju muud.
Kuna kõik saab alguse mõtlemisest ja suhtumisest, siis otsigem seoseid ja ühisosa läbi ajaloo ja inimeste.
Elu tuleb püüda suunata nii, et tõmbekohad oleksid omavahel süsteemiks seotud ja igaüks omakorda võimendaks tervikut. Üksik spordiplats kusagil külaservas ei ole kindlasti see, mis võimendaks edulugu kolme valla koostööst.
Meil tekkisid Portugalis head kontaktid, sealsed Leaderi tegevusgrupid pakuvad soodsat majutusteenust. Kes tahab ehedaid elamusi, ei lähe turismireisile, vaid eelistab Portugalis ööbida Leader-meetme rahade toel rajatud majutuskohtades, kus on soodsad hinnad."
