Leetar - 20 aastat lauldes läbi aja
Olles eelnevalt jaganud ühinenud kooride rõõme ja muresid, seejärel paarkümmend aastat Leetari omi, on meil kogunenud hulgaliselt mälestusi-muljeid, mida tahame jagada. Tasakaalustatult on neis nii naiselikke emotsioone kui mehelikku ratsionaalsust.
Kooritegevust asus peale ühinemist juhtima 7-liikmeline juhatus. Oluliseks pidasime koori majandamist, selleks moodustasime koori asutajaliikmetest MTÜ Tapa Lauluseltsi. Kunagine koorilaulja Aino Anti mõttetöö tulemusena sai koor nimeks Leetar, liitunud kooride nimede esiliidete kombinatsioonist. Koostati koori põhikiri ja kodukord, korraldati konkurss koori lipu ja märgikavandile. Kooriproovid toimusid kaks korda nädalas, algul raudteelaste kultuurimaja väikeses saalis, hiljem vanas lasteaias, seejärel kultuurikojas kuni tänaseni.
Lähenesid advendiaeg ja jõulud, mida olime aastaid salaja oma hinges kandnud, mida nüüd võisime rõõmuga avalikult tähistada. Alustasimegi jõulurepertuaari õppimisega, esinesime Ambla ja Tapa Jakobi kirikus, kus kõlasid ka nais-ja meeskooride laulud. Side Tapa kirikuga on säilinud tänaseni, koor on esinenud advendi-, jõulu- ja kirikutähtpäevade teenistustel, kontsertidel, leerilaste õnnistamisel, vaimulikel laulupäevadel Tapa, Järva-Jaani, Koeru kirikutes ning esimestel aastatel Tapa kalmistu surnuaiapühadel.
Piret Piheli aktiivsel kaasabil ja toetusel tekkisid kooril 1993. a algul sõprussidemed Soome Loimaa Ajaviitekooriga ja juba sama aasta aprillis toimus kontsertreis Loimaale. Muljed olid suurepärased, meeldiva üllatusena tuli nende toetus reisikulude katteks.
Järgmise aasta aprillis oli Loimaa sõpruskoor meie külaliseks. Kultuurkoja saal oli rahvast täis, ühiskontserti tervitati soojalt tugeva aplausiga. Samaks ajaks oli dirigent Ahti Raiase kavandite järgi valminud koorilipp ja -märgid. Tolleaegne linnapea Raivo Raid andis pidulikult koorile kingitusena üle koorilipu, esimesed koorimärgid kinnitasime tänutäheks rinda koorijuhtidele ja linnapeale. Koorilipu üleandmisele järgnes selle õnnistamine maikuus Tapa Jakobi kirikus. Kultuurikoja baaris toimunud pidulikult koosviibimisel kinnitasime kõigi kooriliikmete rinda vastvalminud koorimärgid.
Eredalt on meeles 1994. aasta, kui toimus taasiseseisvunud Eesti esimene, XXII Üldlaulupidu, tähistasime suurejooneliselt 125 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Pidustused algasid Tartus, kus avati esimeses laulupeopaigas, Peetri kiriku juures, uus mälestuskivi. Samas süüdati ka üldlaulupeotuli, mille saatel meeskooridega liikusime vastvalminud Tähtvere lauluväljakule, kus toimus tule süütamine omanäolises tuletornis ja Tartu Juubelilaulupidu. Meeskoorile Tarm oli see tol korral viimaseks esinemiseks, ees aga seisis laulupeotule auvalve Pika Hermanni tornis, kuhu Tartus süüdatud tuli Viljandi ja Pärnu kaudu saabus.
XXII Üldlaulupeo rongkäigus ja kontsertidel osales juba segakoor Leetar. See oli koorile esimene üldlaulupeol esinemise kogemus ja siis me veel ei teadnud millised esinemised ja elamused seisavad kooril ees sellel ja paljudel teistel Eestimaa laululavadel. Aja möödudes jõudis koor meeldivasse lapseikka. Oma 5-ndat tähtpäeva tähistasime kontserdiga kultuurikojas Ahti Raiase dirigeerimisel, kaastegev Jüri Tüli klarnetikvartett, kavajuhiks Ere Käärmaa, laval 27 lauljat. Kava esimene pool koosnes Gustav Ernesaksa lauludest, tähistamaks lauluisa saabuvat 90. sünniaastapäeva.
Laupäeval, 5. mail kell 17 toimub Tapa kultuurikojas segakoori Leetar kontsert „Lauldes läbi aja". Kaastegevad Mart Kroon ja Anne Otto. Võtke ette üks kevadine pärastlõunane
jalutuskäik, teid ootab Leetar oma kontserdile!
