Veering alustas õpetajaametit 1963. aastal tollases Tuhala koolis. "Pika aja jooksul on tulnud kõike teha," meenutab ta. "Näiteks algusaastail tuli kolhoosist auto võtta ja metsa puude järele sõita, et koolimaja ikka soojaks saaks."

Alates 1976. aastast kuni 2011. aasta augustini juhtis Veering Oru põhikooli.

"Eks aastatega jäävad meelde ikka toredad asjad, aga tõesti - õpetajatöö on raske, õpetajad kevadeks nii väsinud, et ei oskagi kohe puhata," sõnab Lehte Veering. "Samas tuli mõnele õpetajale augustis meelde tuletada, et tal on veel puhkus, pole vaja nii vara sättima ja toimetama tulla."

Üksi ei saa

Koolikollektiivi juhina suutis Lehte Veering luua ühtse ja tegusa meeskonna. Inimesena on ta sügavalt erudeeritud ja suure empaatiavõimega.

"Mul on elus tõesti kolleegidega vedanud," tunnistab Veering. "Ma olen meeskonnainimene ja olen tõesti toetust leidnud nii oma kolleegidelt, kooli hoolekogult kui ka vallajuhtidelt läbi aegade."

Veeringu sõnul on eriti oluline, et koolikollektiiv ühes suunas vaataks ja ühistest põhimõtetest lähtuks. Kollektiivi juhina oli ta pädev kõikides koolielu valdkondades: kooli juhtimises, aine õpetamises ja asjaajamises kooli, valla, maakonna ning vabariigi tasandil. Lehte Veering atesteeriti vanempedagoogiks 2002. aastal.

Uuendusmeel veres

Oru põhikooli direktorina suutis ta luua oma kollektiivis motivatsiooni enesetäiendamiseks, edasipürgimiseks ning kooliuuendusteks. Sealjuures tähtsustas ta igapäevast õppeja kasvatustööd. Ta oli täpne enda töös ja nõudis täpsust ka kolleegidelt. Aastal 2007 omistati Lehte Veeringule Harjumaa Aasta Õpetaja tiitel.

"Mul on hea meel, et Oru kool oli ja on innovaatiline ning arengualdis," sõnab Lehte Veering. "Meil oli ideid ja unistusi rohkemgi, kui teha jõudsime. Ja on väga-väga oluline, et õpetaja saaks ise otsustada, ise oma ideid teoks teha."

Direktorina ja aineõpetajana tähtsustas ta õpetajate metoodilist tööd. Oru põhikool on teinud tihedat koostööd Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžiga.

Maakool on elu süda

Lehte Veeringul on suured teened selles, et Oru põhikooli õppekeskkonda loetakse tugevaks. Ta oli alati avatud uutele ideedele ja ettevõtmistele, koolis on kujunenud sõbralik mikrokliima.

"Maakoolil on palju plusse, kuid ka väike oht muutuda kinniseks kolkakooliks - selle vastu saab ainult teadliku tegevusega," sõnab Veering ning tunneb rahulolu, et õpilaste arv Oru koolis kasvab.

Aastaid seisis Lehte Veering hea selle eest, et Oru põhikooli juurde saaks ehitatud spordija külakeskuse kompleks. Tema sellesuunalist tegevust tuleb lugeda väga märkimisväärseks panuseks valla ühe piirkonna arengus.

Pere aitab püsida

On teada, et õpetajaamet, liiatigi siis koolijuhi oma pole kergete killast. Töömõtteid ei saa koduukse taha jätt a, tööpäevad võivad venida hilisööni.

"Pere toetus on mul kogu aeg olnud ja ainult nii saabki õpetaja hakkama," sõnab Veering. Õpetajaametit pidades oli vahel raske aega jagada oma laste ja koolilaste vahel. Seda rohkem on Veering pühendunud oma seitsmele lapselapsele, kellest vanim jätkab õpinguid väljaspool Eestit, noorim on aga alles 3-aastane.